Riigi raha eest igal pool hambaid korda ei saa

Hambaravi. Foto: SCANPIX

​Kuigi järgmisest kuust peaksid ka täiskasvanud saama riigi raha eest hambaid parandada, tuleb mitme maakonna inimestel selleks sõita suurde linna, sest ükski kohalik hambaarst pole nõus riigi pakutud tingimustel töötama.

Seni tasus haigekassa vaid laste hambaravi eest, alates 1. juulist hakkab kehtima 30-eurone hambaravihüvitis täiskasvanutele. Selle hüvitise eest saab hambaid parandada aga vaid nende arstide juures, kes on nõus riigi poolt ette kirjutatud hindadega tööd tegema.

Täiskasvanute hambaraviks lepingu sõlminud arstid maakonniti. Foto: Eesti Haigekassa

Haigekassa kodulehel olevalt veebikaardilt on võimalik näha, millised arstid on sõlminud haigekassaga lepingu. Väga arvukalt neid pole. Nii näiteks on Lääne-Virumaal haigekassaga lepingu sõlminud ainult üks Tapa arst, Viljandimaal aga tuleb hüvitise kasutamiseks sõita Suure-Jaani.

«Kas ma olen tõesti ainukene?» imestas Suure-Jaani hambaarst Valentina Voormansik, kes alles sõlmis haigekassaga lepingu. Arsti sõnul teab ta Viljandimaal veel paari arsti, kes lepingu sõlmimist kaaluvad. Oma kolleegide vähese huvi põhjuseks peab ta haigekassa pakutud madalaid hindu, millega nad nõus ei ole.

«Väikeses kohas on hinnad nii madalad, et neil see isegi tasub ära,» rääkis Voormansik, kelle sõnul on haigekassa pakutud täidiseraha väga väike, isegi väiksem kui tema hinnakirjas nimetatu, kuid hinnavahet tasandab riigi pakutud kõrgem visiiditasu.

«Kokkuvõttes ma võidan, sest kui minul on visiiditasu viis eurot, siis seal on korduvvisiit 16 eurot,» selgitas ta.

Ka pelgavad arstid hüvitise väljamaksmisega kaasnevat tehnilist poolt. «Arvuti rehkendab välja, kui palju maksab haigekassa ja kui palju inimene. Arve tuleb samal päeval ära saata ja ei olda kindlad, kui hästi see süsteem tööle hakkab,» rääkis Voormansik.

Suure-Jaani hambaarst ei usu, et uus hambaravihüvitis meelitaks inimesi arsti juurde. «Paljud käivad Soomes tööl, nemad jõuavad maksta ka kõrgemat hinda. Tallinnas on juba visiiditasu 30 eurot, täidise hindadest ei tasu rääkida,» rääkis ta.

Voormansik lisas, et maal elavate pensionäride jaoks on hüvitis oluline. «Üldiselt ei ole sellest palju abi,» arvas ta siiski.

Neljas maakonnas – Järvamaal, Valgamaal, Põlvamaal ja Läänemaal – pole seni veel ükski hambaarst lepingut sõlminud.

«Tõesti eksisteerib võimalus, et kohe 1. juulist ei ole igas maakonnas lepingupartnerit (hambaarsti – toim). Patsientidel on võimalus minna naabermaakonda või pigem n-ö oma piirkonna keskusesse (näiteks Pärnusse, Tartusse, Tallinna), kus ikka aeg-ajalt käia tuleb,» ütles haigekassa pressiesindaja Kaidi Kasenõmm.

Eelmise nädala seisuga oli täiskasvanute hambaravi osutamiseks sõlminud lepingu 45 teenuseosutajat, kõige enam on lepingusõlmijaid Harjumaalt, Tartumaalt ja Ida-Virumaalt.

Haigekassa hinnangul tekib igas maakonnas siiski võimalus hambaravihüvitist kasutada. «Aga mõnel juhul võib see võtta kauem aega,» märkis Kasenõmm.

Pressiesindaja lisas, et lepingutingimused on kõikidele partneritele võrdsed ja haigekassal ei ole võimalik hakata selles erisusi tegema. Haigekassa loodab, et juuni viimastel nädalatel tuleb siiski mitu hambaarsti lepingut sõlmima. Ka on haigekassal endiselt plaanis pöörduda arstide poole partneriks asumise ettepanekuga. Samuti jätkub lepingute sõlmimine pärast 1. juulit.

Eelmisel aastal korraldas hambaarstide liit oma liikmete seas veebiküsitluse, millele vastanud 544 arstist olid 36 nõus hambaid ravima haigekassa pakutud hinnakirja alusel. Liidu juhi Marek Vingi sõnul pole neil praegu infot, kui palju arste lepingu sõlmib. Küll aga tegeleb liit haigekassa poolt jõuga pealesurutud piirhindade vaidlustamisega.

Hambaravihüvitis hakkab kehtima 1. juulist ja see on mitterahaline ehk kogu arveldus toimub hambaraviteenuse osutaja ja haigekassa vahel.

Hüvitise saamisel on patsiendi omaosalus 50 protsenti ehk 60-eurose arve puhul hüvitab haigekassa 30 eurot. Kogu hüvitist ei pea ühe korraga ära kulutama.