Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Türi põhikooli õpilane: minu tantsurühma tüdrukud nutavad pärast tantsupidu, sest kõik oli nii ilus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Karl-Mathias Saarse
Karl-Mathias Saarse Foto: Jürgen Vahter/JÄRVA TEATAJA/SCANPIX

Seoses peagi saabuva XII noorte laulu- ja tantsupeoga ning Postimehe 160. sünnipäevaga avaldame Eesti inimeste 160 mõtet laulu- ja tantsupeost.

Eesti inimestele sai esitatud küsimus: «Miks on meil tänapäeval laulu- ja tantsupidu vaja?» Postimees avaldab mõtteid laulu- ja tantsupeost kuni peo alguseni.

Laulu- ja tantsupeo sõber Tiina Pauklin

Ma arvan, et enamik inimesi ei mõtle, miks seda vaja on. See on meile, eestlastele, nii omane. See lihtsalt on. Aga kui ikkagi mõelda miks, siis laulu- ja tantsupidu on kultuuriline pärand. Kokkukuuluvus. Kui eestlased on muidu individualistid, siis see on see koht, kus kõik on koos ja kogevad midagi erilist.

Paavo Järvi ütles hiljuti, et inimese, kelle elus ei ole muusikat, elu on palju vaesem. Ma arvan, et laulupidu tuletabki meile meelde, mis muusika võlu on ja annab selle elamuse.

Neidudekoor Canzone laulja Sille Sepp

Usun, et tänapäeva virr-varris on meil vaja sündmusi, mille najal saame samu sõnu lausuda ning ühisel pinnal samme kokku sobitada. See toob argipäeva uue fookuse ning tuletab meelde, kuidas on võimalik üksteisega paremini läbi saada. Pluss, see on lihtsalt tore ning toredaid asju tuleb teha!

Ajakirjanik Peeter Raudsik

Laulupidu ei esinda mitte pelgalt rahva kokkuhoidmist ja eestlaseks olemist, vaid mõte laulu väest toidab ka meie kujutlusvõimet, millel on võime muuta maailma. Nii võib inimene saada pandud laulu sisse, kust enam välja ei pääse, kui ka terve rahvas end vabaks laulda. Eestlaste laul ei ole lihtsalt enese rõõmu või kurbuse väljendus, vaid meid ümbritseva reaalsuse loomine.

Ajakirjanik Elizaveta Tustanovskaja

Kuna olen ise mitu korda laulu- ja tantsupeost osa võtnud, võin öelda, et see on väga lahe võimalus Eesti inimestele kokku saada ja midagi koos teha! Näiteks venelased armastavad laulmist ning teevadki seda oma pere või sõprade pidudel. Aga niimoodi kõik koos me kahjuks ei laula.

Laulupidu ja ühtekuuluvuse tunne on mingil määral sünonüümid. Aga veel parem, seda saab tunda just koori sees. Nii et kutsun iga inimest laulmisele ja tantsimisele üles!

Telliskivi loomelinnaku sisujuht Raimo Matvere

Et hoida laulu- ja tantsutraditsiooni. Olen kordi ja kordi käinud laulupeol, aga millegipärast pole veel jõudnud tantsupeole. See ongi sel aastal mu eesmärk.

Laulu- ja tantsupidu on üks väheseid asju, kus inimesed on üksmeelsed, rahulikud ja sõbralikud. See on piisavalt suurejooneline asi, võime uhked olla.

Laulu- ja tantsupeo sõber Ülle Lass

See on selline pidu, mille vajalikkust ei tohikski küsida. Kui üldse üks asi iseenesest mõistetav on, siis seda on laulu- ja tantsupidu.

Heateo SA kommunikatsioonispetsialist Kärt Kaasik

Et hoida elus traditsioone ja koostegemise rõõme ning anda võimalus noortele tutvuda Eesti kultuuriga. Tuua kokku inimesed erinevatest Eesti nurkadest ja eestlased, kes elavad välismaal toredale üritusele.

Idea Groupi digitaalse innovatsiooni juht Joao Rei

Kõik üritused, mis hoiavad traditsioone elus, on head. Tantsimine ja laulmine ongi suur osa Eesti kultuurist ja traditsioonidest, nii et leian, et on oluline neid elus hoida. Lisaks on see kogu maailmas väga unikaalne, et kümme protsenti kogu riigi rahvast tuleb ühele üritusele kokku.

Türi põhikooli õpilane Karl-Mathias Saarse

Need üritused ühendavad eestlaseid ning räägivad meile oma juurtest. Just need üritused on need, mis panevad meid tundma vaprana ning tekitavad südamesse kirjeldamatu tunde.

Alati pärast tantsupidu nutavad minu tantsurühma tüdrukud, sest see, mis toimub, on väga ilus. See on traditsioon ning traditsioone peab jätkama.

Tagasi üles