:format(webp)/nginx/o/2008/10/27/86777t1h8c44.jpg)
Kultuuriministeeriumi, Balti Uuringute Instituudi ja Poliitikauuringute Keskuse Praxis esindajad esitlevad esmaspäeval Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu aruannet, millest selgub muuhulgas, et paranenud on teisest rahvusest elanike enesehinnanguline eesti keele oskus.
Tallinna Ülikoolist kaasatud eksperdi, võrdleva poliitika professori ja uuringujuhi Raivo Vetiku sõnul näitab tänavune monitooring eri uurimisvaldkondades mitmeid positiivseid suundumusi.
«Kasvanud on keskmise ja kõrgema riigiidentiteetiga Eesti elanike arv, seda nii eesti keelt emakeelena kui ka mitte emakeelena kõnelevate inimeste seas. Paranenud on teisest rahvusest elanike enesehinnanguline eesti keele oskus ning nende osakaal, kes keelt üldse ei oska, on langenud 15 protsendilt 10-le. Samuti pooldab üha rohkem Eesti elanikke segarühmi ja -klasse, kus õpiksid eri rahvusest ja eri emakeelt kõnelevad lapsed üheskoos,» rääkis Vetik.
Peamiseks murekohaks on aga endiselt tööturuga seonduvat näitajad. «Teisest rahvusest elanikel on väiksem tööhõivemäär, suurem töötuse määr ja väiksem sissetulek ning need näitajad ei ole viimase kümnendi jooksul oluliselt muutunud,» selgitas Vetik.
Aruandest teevad ülevaate lisaks Raivo Vetikule Balti Uuringute Instituudi analüütik Kristjan Kaldur ja Poliitikauuringute Keskuse Praxis analüütik Laura Kirss. Lisaks annab Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman ülevaate lõimumisvaldkonna tegevustest ja tulevikuplaanidest.
Integratsiooni monitooring on kultuuriministeeriumi tellitav lõimumisvaldkonna sõltumatu süvauuring, neist viimane viidi läbi 2015. aastal. Aruanne kajastab Eesti elanike rahvussuhteid ja identiteeti, tööturu, hariduse, väärtuste ja poliitilist eelistust, osaluse ja meediatarbimise valdkondi, aga ka uussisserändajate kohanemist. Tänavune uuring on järjekorras seitsmes.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)