/nginx/o/2011/03/16/539340t1h1f9c.jpg)
/nginx/o/2008/12/04/100923t1hfe3b.jpg)
Maanteeamet pole küll tellinud uuringut maanteede võimalike üleujutuskohtade kaardistamiseks, kuid ameti väitel on neile üleujutuste kohad üldiselt teada.
Maanteeamet: võimalikud üleujutuste kohad on teada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maanteeameti hooldeosakonna juhataja Rain Hallimäe sõnul on oht riigimaanteede üleujutuseks eelkõige madalamatel aladel paiknevatel väljaehitamata muldkehadega maanteelõikudel, eriti kui teepind on madalam ümbritsevast ja vee kaugemale juhtimine ei olegi võimalik.
«Need võimalikud üleujutuste kohad on üldiselt teada, mida arvestatakse ka järelevalve tegemisel,» sõnas Hallimäe. «Kui liiklemine kevadistel, enamasti kõrvalmaanteedel muutub ohtlikuks, siis need teed lihtsalt suletakse vastavate liiklusmärkidega.»
Hallimäe sõnul antakse sellistest sulgemistest ja ümbersõitudest maanteeinfo kaudu teada ning liikluspiiranguid, sealhulgas üleujutatud teede sulgemisi, on võimalik jälgida maanteeameti kodulehel.
Hallimäe väitel on kevadveed lisaks talvisele pluss-miinustemperatuuride vaheldumisele ühed kõige suuremad teede kahjustajad.
Möödunud kevadet meenutades oli üleujutatud riigimaanteid lisaks Soomaale paljudes piirkondades.
Praegu on lumesulaveest tingitud üleujutuse tõttu liiklusele suletud Pärnu maakonnas Salu-Kaelase kõrvalmaantee. Ümbersõit toimub Libatse-Enge kaudu.