Koolijuht: ainult medalite järgi ei saa kooli hinnata

Ahtme gümnaasiumi lõpuaktusel saavad paljud tänavu lisaks lillesülemile ja lõputunnistusele ka medali. Foto: Urmas Kaldmaa/Õhtuleht

Kuigi Kohtla-Järve Ahtme gümnaasiumis oli tänavu erakordselt palju kuld- ja hõbemedaliga lõpetajaid, kinnitab koolijuht Svetlana Skorobogatova, et kooli headust see ei näita.

«Loomulikult on meeldiv, et medaleid on nii palju, aga ainult selle järgi ei saa kooli hinnata,» ütles Kohtla-Järve Ahtme gümnaasiumi direktor Svetlana Skorobogatova. Tavaliselt lõpetab nende kooli medaliga kolmandik lennust, kuid tänavu on neid rohkem. 55 lõpetajast 16 saab kuld- ja kuus hõbemedali.

«Oli ka neid, kes jäid sel aastal medalita, kuigi oleksid võinud selle saada ja üks kuldmedal oleks võinud tänavu olla rohkem,» sõnas direktor. Medalistide  seas oli üksjagu ka neid, kes lõpetasid põhikooli kiitusega.

«Medaleid oli rohkem loodusteaduste suunal, sealsed õpilased on rohkem motiveeritud,» rääkis koolijuht. Paljud selle klassi õpilased käivad gümnaasiumi kõrvalt kuulamas loenguid TTÜ Virumaa kolledžis ja Tallinna Tervishoiu kõrgkooli Kohtla-Järve filiaalis. «Palju toetab õpilasi ka Tartu Ülikooli täppisteaduste kool,» rääkis direktor.

Koolijuht tunnistas, et eks koole võrreldes vaadatakse ka medalite arvu. «Aga see ei näita midagi,» on direktor veendunud. Märksa enam teevad talle rõõmu Innove korraldatud küsitluse tulemused, mille järgi on õpilaste rahulolu oma kooliga märksa kõrgem võrreldes Eesti keskmisega.

Skorobogatova sõnul teeb ta igal aastal küsitluse, millisena näevad lõpetajad oma tulevikku. «Enamik neist tahab jääda Eestisse, õppima soovitakse minna kas Tartusse või Tallinna,» rääkis ta. Traditsiooniliselt läheb 86 protsenti  lõpetajatest kõrgkooli edasi õppima. Tänavuste medalistide seas on paar keelekümbluse klassi last, teised lõpetasid põhikooli vene keeles. Keskkoolis olid üksikud ained emakeeles, teisi tuli õppida eesti keeles.

«Meil on perioodõpe ja gümnaasiumi alguses said nad lisa eesti keele tunde, et nad saaksid paremini hakkama,» sõnas koolijuht. Ida-Virumaa lapsevanemad on eesti keeles õpetamisest väga huvitatud, kuid probleemiks on õpetajate leidmine. «Kõige olulisem on, et nad suudaksid oma ainet huvitavalt edasi anda, oleksid motiveeritud ja oskaksid kaasaegse metoodika abil õpetada,» rääkis koolijuht.

Tänavuste lõpetajate väga heade hinnete taga on nii laste suur töö kui ka üksteise aitamine. «Aga meil on ka väga head õpetajad,» lisas ta.