Algab halastamatu kohtulahing: Savisaare protsess jõuab teleekraanilt istungisaali

Sel esmaspäeval saab alguse sajandi protsessiks tituleeritud lahing, kui kohtu ette astub taasiseseisvunud Eesti üks mõjukamaid isikuid, armastatuim ja vihatuim poliitik Edgar Savisaar (Keskerakond), keda riigiprokuratuur süüdistab korruptiivsetes tehingutes.

Tegime ülevaate, kes on protsessi osalised ja millistes kuriteoepisoodides neid süüdistatakse ning kuidas on kulgenud rohkem kui aasta ja seitse kuud alates Savisaare kinnipidamisest ja Hundisilma, Tallinna linnavalitsuse ning tippettevõtjate äride läbiotsimistest.

---

Süüalused

Edgar Savisaar

Edgar Savisaar Foto: Illustratsioon: Andrus Peegel

Riigiprokuratuur esitas mullu 29. novembril Tallinna linnapea ametist ajutiselt kõrvaldatud Edgar Savisaarele süüdistuse korduvas suures ulatuses altkäemaksuga nõustumises ja vastuvõtmises, suures ulatuses toime pandud rahapesus, suures ulatuses ja korduvalt toime pandud omastamises ning suures ulatuses erakonnale keelatud annetuse vastuvõtmises.

Esitatud süüdistuse järgi võttis Edgar Savisaar, olles Tallinna linnapea, altkäemaksu vastu ja nõustus sellega seoses oma tööülesannete täitmisega.

Altkäemaksu võttis Savisaar vastu või vähemalt nõustus võtma neljalt ärimehelt: Alexander Kofkinilt, Hillar Tederilt, Aivar Tuulbergilt ja Vello Kunmanilt. Süüdistuse järgi aitasid teda selles tegevuses lähikondsed keskerakondlased Kalev Kallo ja Priit Kutser ning rahade liikumisega oli seotud ka ärimees Villu Reiljan.

Rahapesu pani Savisaar kriminaaltoimiku järgi toime, kasutades Šveitsis Zürichis asuvat Cantrade Private panka, kus tal oli ettevõtte Arsai Investments Ltd nimel pangakonto.

Savisaart süüdistatakse kontol olnud 191 570 euro varjamises, 173 550 euro muundamises ja kasutamises eesmärgiga hoida salajas selle ebaseaduslikku päritolu ja tegelikku omanikku. Rahapesu puudutava episoodi uurimist alustati 2011. aastal ja see liideti altkäemaksude võtmist puudutava kriminaalasja juurde.

Mullu septembris sai Savisaar veel uue kahtlustuse, mis seisis ka novembris esitatud süüdistuses: Savisaart süüdistatakse Tallinna linnale eraldatud eelarveliste vahendite kuritarvitamisega kohaliku omavalitsuse volikogu valimisreklaamide valmistamiseks 2013. aastal. 

Sama epopöad – Tallinna keskerakondlastest linnajuhtide valimisreklaamide valmistamist linna raha eest enne kohalike omavalitsuste valimisi – on erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) menetlenud juba aastaid. Veel tänavu märtsis arutas Tallinna halduskohus endise Põhja-Tallinna asevanema Priit Kutseri kaebust komisjoni sunniraha otsusele, sest ta pole tagasi maksnud valimisreklaamiks kulutatud linnaraha – Kutser teatas, et tal on puue ja ta on raskes majanduslikus seisus.

Tänavu jaanuaris teatas Keskerakonna tollane peasekretär Jaak Aab, et endisele Keskerakonna esimehele Edgar Savisaarele tehtud ERJK ettekirjutuse tagastada Tallinna linnale ligi 120 000 eurot täidab Savisaare eest Keskerakond. Keskerakond loodab ligi 120 000 eurot, mis ta tasub endise esimehe eest tolle valimiskulude katteks, Savisaarele makstavast palgast osade kaupa kinni pidada.

- Ametist kõrvaldatud

Edgar Savisaar on Tallinna linnapea kohalt kõrvaldatud alates kahtlustuse esitamisest. Järgmine päev pärast tema kinnipidamist 22. septembril 2015 taotles prokuratuur nii tema kui ka Kalev Kallo ametist kõrvaldamist. Prokuratuur põhjendades taotlust sellega, et Savisaar võib linnapeana tunnistajaid mõjutada. Harju maakohus taotluse rahuldas ja see jäi jõusse ka riigikohtus, mis leidis, et linnapea ametist kõrvaldamine on põhiseadusega kooskõlas.

- Sularahast ilma

Hundisilma talu läbiotsimiselt Savisaare kinnipidamisel sai kapo kätte sularahas 186 000 eurot ja 300 000 krooni. Savisaare tulude ja kulude põhjaliku võrdleva analüüsi alusel esitas riigiprokuratuur Harju maakohtule taotluse leitud rahaliste vahendite arestimiseks. Raha arestimine jäi lõplikult jõusse, sest riigikohus kaebust menetlusse ei võtnud.

Mullu suvel otsustas kohus, et Savisaarele tuleb tema kodust läbiotsimisel ära võetud kõvaketas tagasi anda. Kõnealune kõvaketas sisaldas väidetavalt riigisaladust – jäädvustatud olid katmata nägudega kaitsepolitseinikud, kes otsisid 22. septembril 2015 läbi Hundisilma talu. Kõvakettal oli Savisaare turvakaamera salvestis.

Prokuratuur leidis, et kui selle päeva materjalid kõvakettalt kustutatakse, võib Savisaar selle enda käsutusse saada, kuid märkis määrusesse kõnealuse salvestise kohta aasta hilisema kuupäeva. Harju maakohus otsustas, et kõvaketas tuleb Savisaarele muutmata kujul tagastada.

700 lehekülge jälitamist

Savisaart kriminaalmenetluses esindav vandeadvokaat Oliver Nääs ütles pärast esmast tutvumist toimikuga, et uurimisasutused on asjas näinud ohtu riiklikule julgeolekule, sest pealtkuulamisprotokollide seas on ka kaitsepolitsei teabehanked. Toimik sisaldab tema hinnangul ligikaudu 700 lehekülje ulatuses jälitamist. Postimehe käes olevast toimikust näeb, et ühe nn kakukaamera paigaldas kaitsepolitsei Hundisilmale puu otsa.

Kofkinil on kaasas hulk kingitusi. Foto: Uurimistoimikud

Edgar Savisaare lükkas vähem kui üheksa minutit kestnud pressiürituse ajaks ratastoolis Poska maja laua taha ja toimetas sealt minema nõunik Moonika Batrakova. Foto: Sander Ilvest

Savisaar ise korraldas päev pärast Hundisilma läbiotsimist ja kahtlustuse esitamist Poska majas pressikonverentsi, kus ta teatas, et on puhas nagu prillikivi. Tema sõnul ei ole asi kaitsepolitseis, kes on lihtsalt tööriist, vaid töö tellijas, kelleks on tema hinnangul Isamaa ja Res Publica Liit (IRL). Ta avaldas arvamust, et IRL on sedavõrd nurka aetud, et püüab mis tahes vahenditega poliitilist maastikku segamini paisata.

«Puhas nagu prillikivi!»

Rääkides altkäemaksu võtmise kahtlustusest, ütles Savisaar, et kirjutas eile ka ülekuulamisprotokolli, et peab seda absurdseks. Küsimusele oma võimalikust tagasiastumisest vastas ta, et alles alustab seda võitlust.

Edgar Savisaare oma käega kirjutatud lakooniline arvamus talle esitatud kuriteosüüdistuse kohta: «Tutvusin selle absurdiga.» Foto: Uurimistoimikud

Savisaare kaitsja vandeadvokaat Oliver Nääs esitas 21. märtsi eelistungil kohtule taotluse, et tema kaitsealuse suhtes tuleks kriminaalmenetlus lõpetada, kuna poliitik ei ole võimeline kehva tervise tõttu kohtuprotsessil osalema. Harju maakohus määras Savisaarele kohtuarstliku komisjoniekspertiisi. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eksperdid leidsid, et kriminaalasja lõpetamiseks Savisaare suhtes tervislikel põhjustel puudub alus.

- Võimeline karistust kandma

EKEI ekspertkomisjoni hinnangul on Edgar Savisaar vaatamata oma tervislikule seisundile võimeline osalema kohtuistungil ja süüdimõistmise korral ka karistust kandma.

Ekspertide arvates peab Edgar Savisaarele olema kohtuistungil viibimise ajaks tagatud kohene arstiabi, sealhulgas arsti kaasamine kohtuistungile, samuti peab tema ülekuulamine kohtuistungil toimuma lühikeste ajaperioodidena.

Viis ärimeest

Alexander Kofkin

Tallinn. 24. september 2015. Ettevõtja Aleksander Kofkin käis kaitsepolitseis ülekuulamisel, kahtlustatuna Edgar Savisaare altkäemaksu andmises. ERIK PROZES / POSTIMEES Foto: ERIK PROZES/

Hotelli- ja kinnisvaraärimeest Alexander Kofkinit süüdistatakse Savisaarele korduvas altkäemaksu andmises. Kofkin ütles kapo ülekuulamisel, et on Savisaart kui sõpra lihtsalt aidanud.

Postimees on kirjutanud, et kogu kriminaalasja läbiv tegelane ongi ärimees Alexander Kofkin. Mees, kelle ärihuvisid pealinna toitlustus- ja hotelliäris tema vana sõber Savisaar tagant aitas. Vastutasuks sai Savisaar mitmesuguseid hüvesid. Nii intiimsfääris kui ka rahaliselt.

Savisaare teene linnapeana oli korraldada Kofkinile kuuluvale Estkompexim Toitlustus OÜle äriruumide rendile andmine Tallinnas Raekoja platsis. Kofkini firma oli Raekoja platsis rentnikuna toimetanud alates 2002. aastast.

2014. aasta 14. märtsil Meritoni hotelli restoranis Balalaika peetud kohtumisel soovis Kofkin, et Savisaar aitaks tal pikendada äriruumide renti tavalise viie aasta asemel kümneks aastaks.

Kolm kuud hiljem võttis Kofkin sama teema Balalaikas uuesti üles: «Mul on sulle suur palve… Enne valimisi sa peatasid selle asja… Mul hakkab siin mõne kuu pärast, noh poole aasta pärast… lõpeb see raekoja leping, seda tuleb pikendada. Kas ma võin nüüd paluda selle sisse anda?»

Savisaar tuli Kofkinile vastu, andes abilinnapea Eha Võrgule korralduse organiseerida rendilepingu pikendamise eelnõu veel sama aasta 6. augusti linnavalitsuse istungi päevakorda.

Lisaks organiseeris Savisaar alguses Viru hotellis toimuma pidanud rahvusvahelise INTA (Rahvusvahelise Linnaarengu Assotsiatsioon) 38. kongressi toimumise Tallinnas 2015. aasta 25.–27. jaanuaril Meriton Conference ja Spa hotelli.

See lepiti Kofkiniga kokku 22. okroobril 2014 kohtumisel taas sealsamas restoranis Balalaika. Kofkin tegi juttu Viru hotellis toimuma pidanud 70 000-eurose eelarvega INTA konverentsist, mida ärimees soovis võõrustada oma hotellis. Savisaar oli ideega päri, andes vastava korralduse abilinnapea Taavi Aasale. Uhke konverents peetigi Meritonis.

Vastutasuks maksis Kofkin kinni Savisaare ja tema toonase tüdruksõbra Siret Kotka puhkusereisi Hispaaniasse. See sisaldas edasi-tagasi äriklassi lennukipileteid, majutust Marbellas hotellis Guadalpin ning raviprotseduure kohalikus meditsiinikeskuses Centro Medico.

Kuid see polnud ainus viis, kuidas Savisaar Kofkinilt altkäemaksu võttis. Süüdistusest nähtub, et 17. jaanuaril 2015 ajavahemikus kella 15.00 kuni 16.15 toimus Meritoni hotelli numbritoas pikantse sisuga kohtumine Nataljaga, seejuures tasus hotellitoa arve hiljem sularahas hotelliomanik Kofkin. Riigiprokuratuur ja kapo tõlgendavad seda altkäemaksu võtmise ja andmisena.

Hillar Teder

Ärimees Hillar Teder lahkumas 2015. aasta sügisel kaitsepolitseiametist. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Porto Franco OÜ suuromanikku Hillar Tederit süüdistatakse Savisaarele suures ulatuses altkäemaksu andmises ja keelatud annetuse tegemises suures ulatuses.

Tederi palvel lubas Savisaar oma ametit kasutades korraldada ärimehega seotud kinnistu aadressil Mäekalda 14 vahetuse Tallinna linnale kuuluva 2600-ruutmeetrise kinnistu vastu aadressil L. Koidula 34a. Viimane on Kadrioru pargis asuv magus krunt.

Toimiku järgi kohtus Savisaar 2015. aasta 16. jaanuaril oma kabinetis Keskerakonna finantssekretäri Kalev Kalloga, kes informeeris linnapead Tederi soovist vahetada kinnistuid. Vastutasuks lubanud Teder erakonda toetada.

Toimiku järgi sõlmis Kallo kinnistute vahetamiseks kokkuleppe abilinnapeade Taavi Aasa ja Eha Võrguga. Vastutasuks korraldas ärimees Teder oma poja kaudu 275 000-eurose laenu Keskerakonna valimiskampaaniat korraldanud Paavo Pettai ettevõttele Midfield.

Sellest rahast tasuti hiljem 2013. aasta kohalike valimiste kampaaniast üles jäänud Keskerakonna võlg 85 243 eurot, 2014. aasta europarlamendivalimiste võlg 11 049 eurot ja 2015. aasta parlamendivalimiste kampaaniale kulunud 138 306 eurot.

Neli päeva pärast laenu andmist kohtus Teder linnapea kabinetis Savisaarega, edastades talle kinnistute vahetamise kohta kirjaliku taotluse. Savisaar lubas algatada menetlusprotsessi, andes abilinnapea Võrgule vastava korralduse, seisab toimikus.

Villu Reiljan

Tollane Rahvaliidu esimees Villu Reiljan (keskel) koos Edgar Savisaare ja tolleaegse Tallinna linnapea, nüüdse peaministri Jüri Ratasega 2006. aastal mööda Lühikest jalga sammumas. Peeter Langovits / Postimees Foto: Peeter Langovits/Postimees

Endine tipp-poliitik, kunagine Rahvaliidu esimees ja ärimees Villu Reiljan on eeldatavasti kogu protsessil ainus, kes süüdimõistmisel igal juhul trellide taha istuma läheb. Reiljan kannab tingimisi vanglakaristust maadevahetuse afääris pistise võtmises süüdimõistmise eest. Karistusseadustiku järgi kuulub tingimisi karistus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo.

«Tunnistan, et olen toimunust segaduses. Hetkel on võimatu toimuvat kommenteerida,» ütles Reiljan 2015. aastal endale esitatud kahtlustusest äsja kuulnuna ERRi uudisteportaalile ja lisas, et olukord on tema jaoks erakordselt sensitiivne.

«Tundub, et ükskõik mida ma ütlen, heidab minevikus toimunu mu öeldu aususele paratamatult varju. Kuid ma kinnitan, et ma ei ole soovinud öelda, teha ega pole ka teinud midagi seadusevastast,» kinnitas Reiljan.

Savisaare sõbramees Villu Reiljan tegi toimiku järgi vahendustegevust, kui viimane üritas oma toonase tööandja, suurettevõtja Vello Kunmani tütre Tallinnas Nõmme linnaosas Sihi 108 kerkiva eramu ehitustegevust tagantjärele seadustada.

Vello Kunman

Vello Kunman. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Silikaat Grupi omanikku Vello Kunmani süüdistatakse altkäemaksu lubamist või andmist puudutava karistusseadustiku paragrahvi alusel.

Nagu eespool kirjas, üritas Kunman oma tütre Tallinnas Nõmme linnaosas Sihi 108 kerkiva eramu ehitustegevust tagantjärele seadustada.

Nimelt oli linnaplaneerimise amet teinud 2014. aasta 10. ja 22. detsembril Kunmani tütre eramuehitusele ettekirjutuse peatada kohe projektile mitte vastavad ehitustööd. 15. detsembril ilmus probleemiga seoses Tallinna linnapea jutule ekspoliitik Reiljan, kes esitas Vello Kunmani palve lubada Sihi 108 ehitust jätkata ehitusloa rikkumisest hoolimata. Savisaar nõustus vastava korralduse andmisega ja vastutasuks lubati Keskerakonda toetada 20 000 euroga.

Aivar Tuulberg

Foto märtsist 2008, kui anti üle esimesed Loopealse elamurajooni munitsipaalelamud. Pildil linnapea Edgar Savisaar (keskel), suurärimees Aivar Tuulberg (vasakul) ja Savisaare abiline Moonika Batrakova (paremal). PEETER LANGOVITS / POSTIMEES Foto: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Ehituskontserni Rand & Tuulberg suuromanikku Aivar Tuulbergi süüdistatakse Savisaarele suures ulatuses altkäemaksu andmises.

Napp kuu enne 2015. aasta märtsi riigikogu valimisi astus Savisaare kabinetti ehitusärimees Aivar Tuulberg ja alustas vestlust linnapea tagatoas. «Kaks küsimust kohe. Kuidas siis see Kultuurikatla ettevalmistus läheb? Lindi lõikamine?» päris ta.

Savisaar: «Oh, seda ma peaks sinu käest küsima, ega siis... mina ju...»

Kahel kuulsal vestluspartneril oli, mida varjata. Kaks kuud varem oli Tuulberg Savisaare isikliku tuttavana andnud linnapeale sealsamas kabinetis üle 50 000 eurot sularaha. Seetõttu süüdistatakse Savisaart nüüd Tuulbergilt altkäemaksu võtmises.

See 50 000 eurot oli jõudnud Savisaareni vastutasuks selle eest, et linn korraldas sihtasutuse Tallinna Kultuurikatel remonditööde konkursi võidu Astlanda Ehituse ning Rand ja Tuulberg ASi ühispakkumisele.

Kultuurikatla remonditööde hanke oli alguses võitnud teine pakkuja, kuid Tuulbergi leer vaidlustas selle otsuse 2014. aasta 3. novembril. Päev hiljem palus Tuulberg Savisaarel anda kultuurikatla juhile Väino Sarnetile korralduse kõrvaldada algse hanke võitja pakkumus.

Tuulbergi arvates ei vastanud selle tingimused ettevõtte varasematele töödele. Savisaar lubas ärimehele vastu tulla ja olukorra lahendada. Kaks nädalat hiljem, 17. novembril tühistatigi algsete võitjate pakkumine.

Veel kuu hiljem tunnistati sama hanke võitjaks Tuulbergi leeri pakkumine summas 3 146 664 eurot pluss käibemaks. Tänutäheks võttis ärimees 9. detsembril kell 15.22 oma Nordea pangakontolt välja 50 000 eurot sularaha ja viis selle tööpäeva lõpus Tallinna linnavalitsusse otse Edgar Savisaarele.

Pärast seda, kui Postimees avaldas toimikust materjale, milles Tuulbergi kahtlustatakse, saatis ettevõtja väljaandele oma vastulause:

1.     Postimees on esitanud vale faktiväite. Ma ei ole Edgar Savisaarele üle andnud 50 000 eurot ja palun need andmed viivitamatult ümber lükata. Kriminaaltoimiku pealtkuulamistest või jälitustegevusest ei ole ainsat sõna ega fakti väidetavast raha andmisest, see on puhas fantaasia. Eeldan, et väljaande käes on kogu toimik. Palun lugege see läbi ja näidake mulle, kus on mõni tõend altkäemaksus kokkuleppimise või raha üleandmise kohta! Või näiteks selle kohta, et Edgar Savisaar on teinud mingi toimingu minuga seotud ettevõtjate huvides.

Kaks Savisaare lähikondset

Kriminaalasjas on süüdistuse saanud ka veel kaks Savisaare lähedast võitluskaaslast ja keskerakondlast: Tallinna linnavolikogu esimees Kalev Kallo ja kunagine Põhja-Tallinna vanema asetäitja, paar kuud linnapea nõuniku ametis olnud Priit Kutser.

Kalev Kallo

Tallinna linnavolikogu valis uueks volikogu esimeheks Kalev Kallo. Foto: Liis Treimann

Tallinna linnavolikogu esimees Kalev Kallot süüdistatakse kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele, samuti keelatud annetuste vastuvõtmisele kihutamises.

Kallo vahendamisel sõlmiti kokkulepe, et Savisaar võimaldab ärimees Hillar Tederile Kadriorus kuuluva Mäekalda 14 krundi (tenniseväljakud) vahetust mõnisada meetrit eemal tennisekeskuse juures asuva Koidula 34a vastu, saades tänutäheks selle eest 2015. aasta alguses Keskerakonnale reklaamimees Paavo Pettai ettevõtte Midfield kaudu 275 000 eurot laenu.

Kalev Kallot on Tallinna linnavolikogu esimehena korduvalt püütud umbusaldada, seni tulutult. Ka prokuratuur taotles tema ametist kõrvaldamist. Kohus jättis Kallo ametisse, leides, et Kallol puudub tulenevalt tema ametipositsioonist Tallinna linnavolikogu esimehena võimalus mõjutada Tallinna linnavalitsuse töötajaid.

Mullu veebruaris sattus Kallo Ida-Tallinna keskhaiglasse, kus ta viibis pikalt intensiivravi osakonnas.

Edgar Savisaare kriminaaltoimiku materjalidest selgub, et Savisaar ja erakonna toonane finantssekretär Kalev Kallo soovisid 2014. aastal Ühtselt Venemaalt kiirkorras varjatud annetust, saamaks lisaraha Keskerakonna parlamendivalimiste kampaaniasse. Kui Postimees sellest talvel kirjutas, tegi Kallo meediale avalduse, milles teatas, et on siiras hämmingus, et tänases Postimehes on teda puudutavates vestlustes esitatud vaid valikulised fragmendid.

Kallo kinnitas, et vene rahvusest isik nimega Viktor Tarassov tõesti temaga väga aktiivselt kontakti, pakkudes panga kaudu erakonnale ametliku laenu võimalust. Kuna see huvi Kallo sõnul Keskerakonnal tol hetkel oli, siis toimusid ka kohtumised.

«Kohtumiste käigus muutus aga Tarassovi pakkumise sisu järjest segasemaks ning kahtlasemaks,» ütles Kallo ja jätkas: «Vestluste käigus võidi tõepoolest arutada ka erinevaid mittetulundusühingute variante, nagu Postimehes kirjas. Tarassovi-poolne pealekäimine muutus aga üha pealetükkivamaks ning kummalisemaks, mistõttu vältisin edaspidi temaga kohtumisi ning lõpuks teatasin kategooriliselt, et ei soovi tema vahendusel mingeid asju ajada.»

Viktor Tarassov ja Kalev Kallo kohvikus Madmoiselle. Виктор Тарасов и Калев Калло в кафе "Мадмуазель". Foto: uurimistoimik

Priit Kutser

Priit Kutser. Foto: Teet Malsroos / Õhtuleht

Endist Tallinna linnavalitsuse nõunikku Priit Kutserit süüdistatakse ametiisiku poolt omastamisele kaasaaitamises. Kutser ei ole siiani avalikult endale esitatud süüdistust kommenteerinud.

Kunagine Põhja-Tallinna vanema asetäitja Priit Kutser asus linnapea nõuniku ametisse 1. märtsil 2016, kuid sai ametis olla vähem kui kaks kuud, sest 20. aprillil ta vallandati.

MTÜ Eesti Keskerakond

Keskerakonna kontor vanalinnas. Keskerakondlased tähistasid 2014. aastal erakonna 23. sünnipäeva. ERIK PROZES/POSTMEES Foto: ERIK PROZES/

Omaette kurioosum on seegi, et Eesti riiki valitsev erakond on kriminaalsüüdistusega kohtu all. Juriidilise isikuna süüdistatakse Eesti Keskerakonda keelatud annetuse vastuvõtmises suures ulatuses. Keskerakonda kaitseb protsessil sama advokaat, kes Savisaartki esindab: Oliver Nääs.

Keskerakonna endine peasekretär Jaak Aab on öelnud, et Keskerakond ei välista kokkulepet kohtumenetluses. Postimehega rääkinud vandeadvokaat Jaanus Tehver ei pea tõenäoliseks, et MTÜ Keskerakond eesotsas peaminister Jüri Ratasega riigiprokuratuuriga kokkuleppele läheb, kuna seda ei soovi tema hinnangul ei prokuratuur ega ka partei uus juhtkond. Kriminaalasja eraldamine Edgar Savisaarele esitatud süüdistustest on aga teoreetiliselt võimalik.

Tartu Ülikooli kriminoloogia professor Jüri Saar tõdes, et küsimus, kuidas vastutab riigiprokuratuuri esitatud kriminaalsüüdistuste eest Keskerakonna juriidiline keha, kuhu kuulub ligi 15 000 inimest, on väga tõsine õigusteoreetiline küsimus.

Ta märkis, et kuigi erakond on juriidiline organisatsioon, ei ole see ikkagi päris tavapärane juriidiline isik. «Kujutame nüüd ette, et erakond hakkab regulaarselt saama trahve ja on n-ö retsidivist, aga samas ka Eesti valitsuse juhtiv erakond. Näeme, millised vastuolud siin hakkavad tekkima,» rääkis Saar.

Keskerakonna koalitsioonipartnerid Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Isamaa ja Res Publica Liit ütlesid novembris, et ei näe Keskerakonnale esitatud kriminaalsüüdistuses suurt probleemi ja peavad seda eelkõige partei eelmise esimehe Edgar Savisaare pärandiks.

Keelatud annetuse tegemise või selle vastuvõtmise eest suures ulatuses karistatakse rahalise karistusega. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahalise karistusega.

Kes kaitseb keda?

Oliver Nääs

Oliver Nääs Foto: Andrus Peegel

MTÜ-d Eesti Keskerakond ja Edgar Savisaart kaitseb protsessil Lextali büroo vandeadvokaat Oliver Nääs.

Postimehe ajakirjanik Joosep Värk on Nääsist kirjutanud järgmiselt: «Pärast hiliste öötundideni kestnud läbiotsimisi Hundisilma talus väljusid väravast advokaadid Üllar Talviste ja Oliver Nääs. Nad istusid Talviste luksuslikku Mercedesesse ning sõitsid lähedal asuvale põllule. Keerasid seal auto ümber ning seejärel lausa lendasid Savisaare talu värava eest bravuurikalt läbi sõites pimedasse öhe, nii et kruus paiskus kahte lehte.

Oleks võinud võtta lahjemat sorti mürki, et Talviste on selle, Savisaare protsessi Advokaat. Aga ei, Advokaat on hoopis Nääs, kes polnud siis veel 30 aastat vanagi. «Noor veidi,» võiks öelda kõrvaltvaataja, kuid Nääsi kolleegid lausuvad pigem: «Imelik öelda, et ta on noor advokaat. Ta on nii kogenud!»

Nääs ilmus laiema avalikkuse ette juba peaaegu kuus aastat tagasi, mil kerkis üles Savisaare idarahaskandaal. Toona istusid Tallinna linnavalitsuse pressikeskuse laua taga Edgar Savisaar, Kadri Simson ja tema. Vaid pool aastat varem oli Nääs saanud magistrikraadi ja istus nüüd juba tõelise poliitilise maavärina epitsentris. Kusjuures kogu tema bakalaureuseastme kursus paistab silma tugevate karistusõiguse spetsialistisega. Praeguseks on Nääs neist kindlasti kuulsaim.» Loe lugu pikemalt: «Tähelepanu, Savisaart kaitstakse!»

Aivar Pilv ja Marko Pilv

Startis Savisaare protsessi asjaosaliste eelistung. Alexander Kofkinit kaitsevad tippadvokaat Aivar Pilv ja tema poeg Marko Pilv. Foto: Mihkel Maripuu

Aivar Pilv kaitseb koos oma poja Marko Pilvega kriminaalasjas ärimees Alexander Kofkinit. 

Pilv ütles eelistungite ajal Postimehele, et kokkuleppele tema kaitsealune Alexander Kofkin ei lähe ja Kofkin on valmis ütlusi andma kohtus üldmenetluse käigus.

Kofkini kaitsjad ütlesid eelistungil kohtule, et nende hinnangul ei vasta süüdistusakt kriminaalmenetluse seadustikus esitatud nõuetele, sest see on ebaselge ja sisulistes käsitlustes vastuoluline. «Sellisel kujul esitatud süüdistusakt rikub kohtupraktikas korduvalt rõhutatud isiku kaitseõiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Me pidasime vajalikuks juhtida kohtu tähelepanu süüdistusaktis esinevatele puudustele,» selgitas Pilv.

Aivar ja Marko Pilv taotlesid ka teabehanke raames kogutud tõendite seaduslikkuse kontrolli ja tõid välja mõistliku menetlusaja nõuete eiramise seoses Šveitsis läbiviidud menetlustoimingutega 2011. aastal. Kohus taotlusi ei rahuldanud.

Aivar Pilv on vaieldamatult üks Eesti tuntumaid tippadvokaate, kes kirjutas end ajalukku Andrus Veerpalu dopinguskandaaliga. Pilvel õnnestus saavutada võit Rahvusvahelises Spordiarbitraaži Kohtus, mis tühistas 2013. aastal Veerpalule Rahvusvahelise Suusaliidu dopingupaneeli määratud kolmeaastase võistluskeelu.

Kristi Rande

Harju maakohtus jätkus Edgar Savisaare kriminaalprotsessi eelistung. Kaitsjad Kristi Rande ja Oliver Nääs Lextalist. Foto: Sander Ilvest

Veel eelistungitel esindas Tallinna linnavolikogu esimeest Kalev Kallot ja ärimeest Vello Kunmani kohtus Lextali büroo advokaat Kristi Rande. Kunagi Põhja ringkonnaprokuratuuris prokurörina töötanud Rande lahkus 2013. aastal prokuratuurist.

Aivar Tuulbergi kaitseb kriminaalprotsessis vandeadvokaat Indrek Leppik, kes ütles eelistungite ajal Postimehele, et Tuulberg kokkuleppele prokuratuuriga minna ei saa. Tuulbergi esindaja taotles süüdistusakti tagastamist, kuna see ei vasta seaduse nõuetele. Kohus taotlust ei rahuldanud.

Hillar Tederi valitud kaitsja vandeadvokaat Aadu Luberg ütles esimesel eelistungil, et taotles kaitseakti esitamise tähtaja pikendamist, mille kohus ka rahuldas.

Priit Kutserit kaitsev vandeadvokaadi abi Raiko Paas ütles, et esitas kohtunikule koos kaitseaktiga ka taotluse tõendite vastuvõtmiseks. Tõendite sisu tuleb avaldamisele põhiistungil. 

Villu Reiljani kaitsevad kriminaalasjas tema tütar, advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart ja sama büroo vandeadvokaat Margus Mugu. «Villu Reiljan ei soovi menetluse ajal kommentaare anda,» oli advokaatide vastus kommentaaripalvele.

Tallinna linna kui kriminaalasjas kannatanut esindab eelistungil Varuli vandeadvokaat Marko Kairjak. Pealinna seaduslik esindaja on linnapea ülesandeid täitev Taavi Aas.

Riiklik süüdistaja

Steven-Hristo Evestus

Juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus ajakirjanike ees andmas selgitusi Savisaare uue kahtlustuse kohta mullu sügisel. Foto: Mihkel Maripuu

2014. aastast riigipokuratuuri süüdistusosakonda juhtima asunud Steven-Hristo Evestuse kohta ütles Lavly Perling tema ametisse nimetamisel, et Evestus on pika kohtukogemusega prokurör, kes on juhtinud mitmeid keerulisi kriminaalmenetlusi.

Paralleelselt Savisaare protsessiga peab Evestus kohtulahingut Põhja-Eesti regionaalhaigla endiste juhtidega, keda ta süüdistab korruptsioonis. Evestus nõudis PERHi endistele juhtidele tingimisi vanglakaristust. Evestus juhtis prokurörina ka ärimees Andrus Suklese (47) kriminaauurimist. Suklest süüdistati oma endise äripartneri Tullio Libliku palgamõrva kavandamise katses. Evestus kaotas selle kohtulahingu, sest Andrus Sukles mõisteti õigeks.

Edgar Savisaare kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on prokuratuurist korduvalt lekkinud menetlust puudutavaid dokumente. Esimesena saatis riigiprokurör Laura Vaik kaitsjatele ekslikult prokuratuuri töödokumendi. Kaitsjad avaldasid dokumendi meediale, prokurör vabandas.

Prokuratuuri töödokument. Foto: Pm

Mullu oktoobris jagas Edgar Savisaar oma Facebooki lehel juhtiva riigiprokuröri Steven-Hristo Evestuse ja riigiprokurör Laura Vaigu omavahelist kirjavahetust, mis saadeti kogemata altkäemaksu võtmises kahtlustatava Savisaare kaitsjatele.

Evestus sõnas e-kirjas: «Jätame pikendamise rahuldamata, eriti kui E. Savisaar tuuseldab mööda linnavalitsust ja Venemaad.»

Savisaar taotles ka juhtiva riigiprokuröri taandamist kohtuasjas, kuid tema taotlust ei rahuldatud.

Prokuratuur teatas novembris süüdistust esitades meediale, et kohtueelse menetluse käigus esitati kahtlustus mitmele linnavalitsuse ametnikule ja eraisikule, seitsme inimese suhtes lõpetas prokuratuur menetluse oportuniteedi põhimõttel.

Teada on, et kriminaalsüüdistusest pääses ka Savisaare pikaaegne usaldusmees ja partner, reklaamiärimees Paavo Pettai, kes asus koostööle riigiprokuratuuriga ja pääses süüdistusest.

Paavo Pettai koos kaaslasega mullu märtsis riigikogu valimiste ajal keskerakonna valimispeol Meriton Hotellis. Foto: Liis Treimann

«Ma poleks elus uskunud, et see mees mind reedab,» usaldas Edgar Savisaar neil päevil oma lähedastele. Reetmist mitte kunagi andestav endine suur poliitik mõistis, et tema erakonna rahaasjades aastaid toimetanud reklaamimees Paavo Pettai avameelitsemisel kaitsepolitsei ülekuulamisel on Savisaare vaatenurgast ränk hind.

Aastaid Savisaare lähimate usaldusisikute ringi kuulunud Pettai hakkas möödunud aasta viimastel kuudel tegema avalikkusele pealtnäha arusaamatuid käike. Esimene oli 750 000-euroste garantiikirjade käikulaskmine, mis pani Keskerakonna päevapealt finantsraskustesse.

Sellele järgnes kriminaaluurimisel pooltevahetus, mis siis sai avalikuks. Kohtupingist pääsenud Pettai kaitsja, vandeadvokaat Üllar Talviste oli nii tõmmanud juba teises suures korruptsiooniprotsessis kõige pikema kõrre: Villu Reiljani maadevahetuse protsessis pääses ainsana süüst tema klient Einar Vettus, nüüd tegi Talviste sama Pettaiga. Veel alguses oli Talviste koos Nääsiga kaitsnud Edgar Savisaart ennast.

Loe pikemalt: Savisaare viimane reetja.

Kohtunik

Anne Rebane

«Ähvardusi on olnud, väikseid vahejuhtumeid ka,» on kohtunik Anne Rebane kommenteerinud kunagi oma ametit. / Erakogu, Peeter Langovits / Postimees, montaaž Foto: Erakogu, Peeter Langovits/Postimees, montaaž

Anne Rebane (55) on oma ligi veerandsada aastat väldanud karjääri jooksul olnud õigusemõistja paljudel avalikkuse suurt tähelepanu pälvinud kohtuprotsessidel. Nüüd valis kohtute elektroonilise infosüsteemi programm just tema Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Edgar Savisaare kohtuasja kohtunikuks.

23 aastat õigusemõistjana tegutsenud Rebane on öelnud, et Savisaare kohtuasi eristub tema jaoks muudest kohtuasjadest suure avaliku huvi poolest.

«Kõnealuse kaasuse on eriti kuumaks ajanud muidugi materjalide lekkimise teema. Kinnitan, et need lekked ajakirjanduses minu siseveendumust absoluutselt ei kujunda ja mitte mingis mõttes mind ka kusagile ei kalluta. Lihtne nagu laul. Uskuge või mitte. Ma eelistan materjali lugeda kindlalt autentsest allikast ehk ootan ära aja, mil materjali hakatakse kohtuistungil minu kätte paberhaaval andma,» lausus Harju maakohtu kohtunik.

1990. aastate lõpus oli Anne Rebane osaline avalikkuses palju kõneainet pakkunud skandaalis, kui vandeadvokaat Monika Mäge süüdistati katses anda kohtunikule altkäemaksu, et viimane tema kaitsealuse vahi alt vabastaks. Väidetavalt surus Mägi 1996. aastal veel Anne Krameri nime kandnud kohtunikule kampsuni alla 10 000 krooni. Kohtunik teatas teost kaitsepolitseile. Kriminaalasi läbis kõik kohtuastmed ja riigikohus mõistis Mäe 1998. aastal teo tõendamatuse tõttu õigeks.

Kohtunik Rebane mõistis sarimõrvar Juri Ustimenko 2004. aasta märtsis eluks ajaks vangi. Rebane oli kohtunik Rasmus Vesiloo ja Triin Tulevi kohtuasjas. Ka arutas ta Harju maakohtu kohtunikuna väikese Emily sandistamise kohtuasja.

---

2015. aasta 22. septembril hommikul raputas kogu Eesti avalikkust uudispomm, kui kaitsepolitsei esitas Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele kahtlustuse korduvas altkäemaksu võtmises. Kahtlustuse järgi võttis Edgar Savisaar 2014. ja 2015. aastal korduvalt altkäemaksu varade ja soodustustena nii enda kui ka Keskerakonna kasuks kokku mõnesaja tuhande euro väärtuses.

Kell 16 toimunud pressikonverentsil ütleb riigi peaprokurör Lavly Perling, et Edgar Savisaart kahtlustatakse neljas episoodis. Üks episood on seotud rendilepingu pikendamise ja selle eest hüvede saamisega. Teine on seotud puuduva ehitusloaga seotud ehitustööde jätkamisega. Samuti on üks episood seotud kruntide vahetamisega ja selle eest lubatud hüvitisega. Viimane episood on seotud hankega.

Pressikonverents riigiprokuratuuris, kus taustal istusid kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Eerik Haldna ja kaitsepolitsei büroo juht Andres Kahar. Foto: Erik Prozes

Hundisilmal, Tallinna linnavalitsuses ja tippärimeeste ettevõtetes toimuvad samal ajal läbiotsimised.

Olukord Hundisilmal pärast Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele kahtlustuse esitamist korduvas altkäemaksu võtmises. Foto: Sander Ilvest

Postimees kirjutab: Savisaar viibib ise täna koos kaitsepolitseinikega Lääne-Virumaal Hundisilmal. Täna lõunast on aia taga autos isa oodanud ka poeg Erki Savisaar, kes oli enda sõnul lõunal isale lihtsalt külla tulnud. Samuti on Hundisilmal ootamas Siret Kotka. Aeda sisse neid ei lasta. Meenuta tolle päeva sündmusi: Kapo kahtlustab Savisaart korduvas altkäemaksu võtmises.

Olukord Hundisilmal pärast Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele kahtlustuse esitamist korduvas altkäemaksu võtmises. Foto: Sander Ilvest

​Väljavõtted Postimehe tolle päeva artiklitest:

Kella 23 paiku on Postimehe fotograafi sõnul kapo töötajad ikka veel Hundisilmal.

Kella 23.30 ajal toimetati kapo ametnike mikrobuss Savisaare kodu kaldtee ette. Postimehe fotograafi sõnul tassiti sinna uurimismaterjale.

Kell 23.35 lahkusid Hundisilmalt kapo töötajad. Kohe pärast ametnike lahkumist sisenes tallu linnavalitsuse ametnik Liina Oja.

Kella 23.50 paiku lahkusid Hundisilmalt ka Savisaare advokaadid, kelle sõnul annab Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea lähipäevil juhtunu kohta kommentaari.

Täpselt aasta hiljem, 22. septembril 2016 korraldas tollane Keskerakonna esimees, Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Edgar Savisaar pressikonverentsi, kus meenutas aasta möödumist enda kinnipidamisest ja esimeste kuriteokahtlustuste saamisest. Nädalapäevad enne oli prokuratuur esitanud Savisaarele uue kahtlustuse, mis käsitleb Tallinna eelarveraha ebaseaduslikku kasutamist.

5. november – Keskerakonna uueks esimeheks valiti Jüri Ratas

Savisaar kaotab enda asutatud erakonnas juhi koha ja uueks Keskerakonna esimeheks valitakse Jüri Ratas. Ratasest saab loetud päevad hiljem valitsusjuht.

Paraku ei õnnestunud peaministril Edgar Savisaarega pärast valimisvõitu kuidagi kontakti saada. Ratas teatas valitsuse pressikonverentsil, et Edgar Savisaarele palga maksmiseks tuleb kõigepealt sõlmida tööleping, millele peab kaks inimest alla kirjutama.

«Hädaldamine selle üle, et Ratas ei suuda mind kuidagi üles leida, ei ole tõsiseltvõetav. Iga päev kohtun ma inimestega nii Tallinnas kui ka Hundisilmal ning kui Ratas ei suuda mind leida, siis ta otsib valest kohast. Soovin Sulle, Jüri, edu uues ametis!» kirjutas seepeale Savisaar sotsiaalmeedias.

Näib, et suhted Keskerakonna eelmise ja praeguse juhi vahel on soojenenud, sest Jüri Ratas leidis 31. mail aega, et käia Edgar Savisaare 67. sünnipäeva tähistamisel.

Jüri Ratas ja Edgar Savisaar. Foto: Evelyn Kungla/Facebook

Pärast järjekordse ministri, Mihhail Korbi väljavahetamist küsis Postimees Jüri Rataselt Brüsseli lennult saabudes, et kui Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu lahkus kohe pärast korruptsioonikahtlustuse saamist ametist, siis miks ei sunni Ratas sama tegema Edgar Savisaarel, kes on küll kohtu määrusega ajutiselt ametist kõrvaldatud, ent jätkuvalt Tallinna linnapea. «Savisaar ei tööta täna linnavalitsuses,» kõlas peaministri vastus.

Ratas soovis veel eelmine nädal kõikidele kohtuprotsessil osalejatele jõudu ja vastupidavust.

29. november – riigiprokuratuur esitas Savisaarele kriminaalsüüdistuse​

Riigiprokuratuur esitas kriminaalmenetluse raames süüdistuse kuritegude toimepanemises Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele, kelle suhtes kehtib kohtumäärus ametist kõrvaldamise kohta, MTÜ-le Eesti Keskerakond, endisele Tallinna linnavalitsuse nõunikule, volikogu esimehele ning viiele ettevõtjale.

Seitsme ametiisiku suhtes lõpetas prokuratuur kriminaalmenetluse selle aluse puudumise tõttu, kuna ametnike tegevus ei olnud kantud tahtlusest omastada linna vara erakonnale ega sellega seotud inimestele. Seitsme inimese suhtes lõpetas prokuratuur kriminaalmenetluse oportuniteedi põhimõtetel. See tähendab, et prokuratuuri hinnangul on kahtlustuse saanud inimeste poolt toime pandud kuritegu tuvastatud, kuid nende süü ja roll kuriteo toimepanemisel ei olnud määrav. Prokuratuuri sõnul määrati nendele inimestele rahaline kohustus, mis tasutakse riigituludesse.

5. detsember – Postimees näitab esimesena toimiku sisu

Postimees jahmatab asjaosalisi ja avaldab materjale toimikust, inimesed saavad esimest korda lugeda, milles protsessi osalisi tegelikult süüdistatakse. Häiritud on prokuratuur, süüalused, konkureerivad meediaväljaanded ja võimuerakond, aga kõik loevad.

Riigikogus koguneb erikomisjon, kapo juht ja peaprokurör annavad aru, kuidas materjalid said lekkida. Arutelu lõppeb tulemusteta. Postimees allikat ei avalda.

Alexander Kofkini ja Edgar Savisaare sõprus – fotojäädvustused Meritoni hotelli fuajeest. Foto: Uurimistoimikud

Loe pikemalt:

• Süüdistus paljastab Savisaare salaelu
• Savisaar lootis Kremlilt raha veel kaks aastat tagasi
• Episood toimikust: kuidas Siret Kotka ja Edgar Savisaar Hispaanias käisid
• Väljavõte toimikust: Savisaare ja Kallo kohtumine Stanislav Alteriga Poska majas
• Savisaar: me sobisime ikka ju väga hästi sinna Nõukogude Liitu

16. veebruar – Savisaare protsessi esimene eelistung

Kohtuistungite ajakava. Foto: Kuvatõmmis

Harju maakohtus algas täna hommikul üle kahe ja poole aasta väldanud Edgar Savisaare kriminaalasja esimene eelistung. Protseduuriliste küsimuste arutamiseks süüdistatavad ise kohale ei tulnud. Lisaks puudus ka Savisaart ja Keskerakonda esindav vandeadvokaat Oliver Nääs, kes sõitis hoopis lõunamaale puhkama.

Eelistung kestis pisut alla kahe tunni, selle aja jooksul jõuti paika panna kohtuistungite esialgne kava. Kohtunik Anne Rebane kuulas ära osapoolte taotlused ja kokku lepiti istungiajad käesoleva aasta juunist kuni 2018. aasta septembrini. Riigiprokurör Steven-Hristo Evestuse sõnul võib esimese astme kohtuotsust oodata seega 2018. aastal.

21. märts – Savisaare protsessi teine eelistung

Nääs esitas teisel eelistungil kohtule taotluse, et tema kaitsealuse suhtes tuleks kriminaalmenetlus lõpetada, kuna poliitik ei ole võimeline kehva tervise tõttu kohtuprotsessil osalema.