Päevatoimetaja:
Mai-Brit Jürman
Saada vihje

Uuring: Keskerakonna ja Reformierakonna toetus võrdsustus (13)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Maria Kilm / Scanpix

Rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute ASi küsitluse kohaselt võrdsustus juunis venekeelseid valijaid kaotava Keskerakonna ja toetust koguva Reformierakonna toetus.

Kui mais toetas Keskerakonda 26 ja Reformierakonda 25 protsenti küsitlusele vastanutest, siis juunis oli mõlema erakonna toetus 26 protsenti. Kui eestikeelsete valijate hulgas on Keskerakond oma toetust kasvatanud, siis venekeelsete valijate seas mitte: aprillis toetas erakonda neist 83, mais 79 ja juunis vaid 68 protsenti. Reformierakonna toetus on samal ajal jõudnud kõrgeimale tasemele pärast valitsusest väljakukkumist mullu novembris, kirjutas ERRi portaal.

Populaarsuselt järgnevad Keskerakonnale ja Reformierakonnale Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 11-, Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) 10- ja Vabaerakond kaheksaprotsendilise toetusega.

Varem populaarsustabelis kolmandat kohta hoidnud EKRE on toetust neli protsendipunkti kaotanud ja langenud seega neljandaks. SDE toetus on maiga võrreldes vähenenud ühe protsendipunkti ja Vabaerakonna oma jäänud samale tasemele. Mai keskel esimeest vahetanud Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) toetus, mis mais oli vaid neli protsenti, kasvas juunis kuuele protsendile.

Kui mais oli opositsioonierakondade kogutoetus viis protsendipunkti suurem kui koalitsioonil, siis nüüd on nende toetus peaaegu võrdne: Keskerakonda, SDEd ja IRLi toetas juunis kokku 43, opositsioonilisi Reformierakonda, EKREt ja Vabaerakonda aga 44 protsenti küsitlusele vastanutest.

Turu-uuringute AS küsitles 25. maist 6. juunini 1003 inimest nende kodudes. Uuringutulemustes on esitatud nende inimeste arvamused, kes omasid poliitilist eelistust, mis muudab valimistulemused võrreldavaks riigikogu valimiste olukorraga. Neid, kes oma eelistust ei väljendanud, oli 33 protsenti. 1000 inimese küsitlemisel ei ületa maksimaalne viga ±3,10 protsenti.

Tagasi üles