Rahvusvahelise Praktilise Laskmise föderatsiooni (IPSC) kuuluvad mitmed Eesti lasketreenerid ei soovi mõnedel teemadel laiema avalikkuse ees rääkida. Jutt käib eetika seisukohalt sobimatutest avaldustest sotsiaalmeedias, kus instruktorid pooldavad relva kasutamist liikluseeskirjade rikkujate suhtes, sealhulgas tule avamist tabamise eesmärgil.
Lasketreener sotsiaalmeedias: 200 km/h kihutava liiklushuligaani peatab vaid automaadivalang selga (6)
Sellistele avaldustele pööras venekeelse Postimehe tähelepanu praktilise laskmise ühingu endine liige, kes soovis jääda anonüümseks. Tema hinnangul vastuvõetamatud kommentaarid puudutavad kaht juhtumit, mis kutsusid ühiskonnas esile ägeda diskussiooni liiklushuligaanide ohjeldamise võimaluste üle.
Esimesel juhul rammis politseiauto Tallinnas 200 km/h kihutanud mootorratta pikali, teisel juhul haaras liikluseeskirja rikkuja püstoli. Hinnangud politsei tegutsemisele jagunesid kaheks. Kriitiliselt suhtus politsei tegevusse endine esimene leedi Evelin Ilves, seevastu peaminister Jür Ratas avaldas korravalvuritele toetust.
Peaministrit toetasid paljud, kuid mõned läksid veelgi kaugemale. Näiteks Tallinna praktilise laskmise klubi esimees ja instruktor Dmitri Udras leiab, et politsei tegutses liiga leebelt. Instruktori arvates tulnuks politseinikel kihutava mootorratturi jälitamise asemel tema pihta tulistada.
«Politsei tegutses liiga leebelt. Oli vaja kohe tulistada. Äkki need on terroristid, kes paigaldasid pommi ja põgenevad politsei eest??? Kui põgened, tähendab, oled sooritanud kuriteo!» kirjutab Udras sotsiaalvõrgustikes.
Ja edasi: «Mis tagaajamine? Milleks? Ei peatunud, siis kohe automaadist valang selga! Siis pole enam mingeid uljaspäid!» arvab instruktor.
Kihutanud mootorratturil oli naissoost kaasreisija, mis tähendab, et kui sündmused oleksid arenenud Udrase soovi kohaselt, oleks automaadivalang tabanud just nimelt naist. Aga ka tema ei vääri Udrase silmis halastust, sest on potentsiaalse kurjategija kaasosaline.
«Ma ei taha, et ülekäigurajal, kus kõnnib minu laps või teie laps, lendaks 200-ga hullumeelne lubadeta tsiklimees!» rõhutas Udras.
Postimehe poole pöördunud lugeja on aga teisel seisukohal ja peab selliseid üleskutseid tapmise propageerimiseks. Enamgi veel, lugeja sõnul on ta ise kuulnud, kuidas venekeelsed instruktorid õpetavad lasketreeningul tulistama tabamise peale, et vastane ei saaks ütlusi anda.
«Kahjuks on see meie instruktorite seas juba ammune seisukoht. Esimest korda kuulsin seda mõtet suheldes instruktoritega, kursuste ajal ning eksamitel, kui astusin IPSC-sse. Arvatakse, et kui te kedagi tulistate, siis tulistage nii, et oponent oleks tulistatud surnuks. Et pärast oleks lihtsam politseis relva kasutamist õigustada ning ei peaks maksma võimalikke kompensatsioone haavatu ravimise eest. Kes konkreetselt instruktoritest seda mulle rääkis, ma enam ei mäleta. Kuid seda seisukohta toetavad paljud instruktorid ja kogenud laskurid,» väidab ta.
Teise näitena võiks tuua veel ühe IPSC treeneri Ašot Hatšatrjani, kes kommenteeris mais Tallinnas Lennujaama tänaval toimunud intsidenti. Seal haaras teisele autole ette sõitnud naisjuht püstoli ning suunas selle kaasliiklejale. Sotsiaalmeedias hakati naist Lasnamäe kanalis kurikaga vehkinud autojuhi järgi kutsuma «Urmase naiseks».
«Kui Urmase juhtum oli vaieldav, kas kasutada (tulirelva – toim.) või mitte, siis siin kindlasti. Ja et ei saaks pärast tunnistusi anda.))) Ikkagi loll. Pole kahju,» kirjutas Hatšatrjan.
Lugeja sõnul joonistub välja kurb pilt: IPSC instruktorid propageerivad tapmist, kui see kuidagigi mahub seaduse raamidesse. «On, mille üle mõelda… Kas saab üldse sellistele inimestele relva usaldada?» tõstatab ta küsimuse.
Eesti Practical-Laskmise Ühingu MTÜ eestvedaja Alan Biin teatas vastuseks Rus.Postimees.ee küsimusele, et ta ei kiida instruktorite selliseid seisukohavõtte heaks.
«IPSC ei kiida selliseid avaldusi heaks, me pooldame seisukohta, et sellised avaldused on vastuolus seadusega kehtestatud reeglitega,» rõhutas Biin. Ta lisas, et föderatsioon pole Udrase ja Hatšatrjani kohta sarnaseid kaebusi seni saanud.
Biini sõnul võtab ühing saadud informatsiooni arvesse ja rakendab oma liikmete suhtes vajalikke meetmeid.