/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2011/03/31/549455t1he9c7.jpg)
Julgeolekuanalüütik Eerik-Niiles Kross rõhutas, et Liibanonis röövitud Eesti jalgratturite juhtumi puhul on keerulisim koht praegu jätkuvalt motiivi puudumine.
Kross: Liibanoni juhtumi raskeim koht on motiivi puudumine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meil pole selgust, kes ja miks eestlased röövis. Võimalik, et see oli lihtsalt kriminaalne operatsioon ja nüüd sõjavägi on surunud nad maadligi ja vaikseks,» kirjeldas Kross ETV saates «Välisilm».
«Süürias on olukord siseriiklikult väga pingeline, viimane asi, mida usuksin, on, et Süüria valitsus oleks pingete tõstmisest huvitatud,» sõnas Lähis-Ida ekspert Hannes Hanso.
«Süüria valitsusel või presidendil poleks kasulik, kui tuleks päevavalgele, et selline seotus on olemas,» täpsustas Kross.
«On tõenäoline, et Süürias valgeid eurooplasi jälgitakse, seal ise jalgrattamatkal olles oli küll selline kummaline tunne, et jälgitakse,» meenutas Hanso.
«Kõik see on muidugi puhas spekulatsioon, aga seitsme inimese ilmselt mittevabatahtlik transport isegi läbi Bekaa oru teise riiki pole üldse lihtne tegu, see peaks kokku tähendama ju paarkümmend inimest koos vangistajatega,» lisas Hanso.
«Nii Süürias kui Liibanonis on organisatsioone, kellel see võimekus on olemas ning selline liikumine siiski toimub,» rõhutas Kross. «Mitmel Süüria militaarsel või poolmilitaarsel organisatsioonil oma võrgustik Liibanonis, nii et ma ei välistaks üle piiri viimist.»
«Aga sel juhul pidi neil olema «väga kõva katus», et pääseda ametlikele eriteenistustele märkamatult üle piiri või siis et neid tahtlikult märkamata jäeti,» sõnas Hanso.