Prokurör: hooldajad nägid lapse hülgamises parimat lahendust

Tallinnast leitud väikese tüdruku juhtum näitab, et lapsevanemad ei tea sotsiaalsüsteemi pakutud toetustest. Foto: Põhja politseiprefektuur

Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Lea Pähkel ütles ERR raadiouudistele, et prokuratuuril on laupäeval Tallinna tühermaalt leitud lapse juhtumi kohta suurem osa toimingutest tehtud, siis otsustatakse, kas lapse hülgamine oli kuritegu.

Tüdruku tühermaale jätnud hooldajate antud ütluste põhjal selgus, et seni last kasvatanud mees ja naine soovisid tõesti lapsest loobuda. «Nad tundsid, et ei saa enam hakkama kõigi nende raskustega, mis elu nende teele on veeretanud. Nad olid arutanud pikka aega omavahel, kuidas see olukord lahendada ja leidsid sellise võimaluse,» rääkis vanemprokurör.

«Me saime teada, et nende eesmärk oli tõepoolest lapsest loobuda ja nad pidasid seda kõige paremaks viisiks,» sõnas Pähkel. Tema sõnul tuleb aru saada, et inimeste sotsiaalsed oskused eluraskustega toime tulla on erinevad.

«Hästi kerge on hukka mõista. Meid aitab see, kui me proovime mõista, et tõesti on inimesi, kes ei oska isegi abi minna küsima kuskilt,» rõhutas Pähkel.

Venemaa ei ole Pähkli sõnul Eestiga leidlapse pärast veel kontakti võtnud. Ta osutas, et tüdruk ise on Eesti kodakondsusega. Lapse vanemad on Venemaa kodanikud. «Seda on raske kommenteerida, kas Venemaa soovib midagi sekka öelda, nende küsimuste lahendamine prokuratuuri ja politsei pädevusse ei kuulu,» lausus vanemprokurör.

Ta palus mõista, et täpset ülekuulamisprotokolli sisu avaldada uurimise huvides ei saa, samuti on seal palju perekonda ning tervist puudutavaid andmeid, mida võib pidada delikaatseteks isikuandmeteks.

Prokuratuur otsib veel andmeid, et kontrollida, kas hooldajate antud ütlused vastavad tõele. Samuti oodatakse ära veel määramata kohtuarstliku ekspertiisi tulemused. «Siis hindab prokurör tõendeid ja otsustab, milline on teo kvalifikatsioon ja kas see üldse kuritegu on,» lausus Pähkel.

Lapse edasise saatuse, samuti selle, kas ühendust võetakse ka lapse bioloogiliste vanematega, otsustab lastekaitse.