Riigikogu arutles juba mitmendat korda asendusemaduse üle

Foto: Elmo Riig

Riigikogu probleemkomisjon rahvastikukriisi lahendamiseks arutas tänasel avalikul istungil koos huvigruppidega asendusemaduse seadustamise küsimusi. 

Probleemkomisjoni juhi Kotka-Repinski sõnul on oluline läbi rääkida, millised on praegu viljatute inimeste võimalused lapse saamiseks. «Peame käsitlema asendusemadust delikaatselt ja igakülgselt ning leidma inimestele sobivaimad lahendused. Vajadusel välja töötama ja vastu võtma seadused,» lisas Kotka-Repinski.

Ainult meditsiinilistel näidustustel

Istungil tegid ettekande Eesti Naistearstide Seltsi president Made Laanpere, Eesti Kirikute Nõukogu asepresident Meego Remmel ja justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus.

Naistearstide esindaja Made Laanpere nentis, et asendusemadusega kaasneb palju riske. Seltsi seisukoht on, et asendusemadus võiks olla lubatud vaid meditsiinilistel näidustustel, sotsiaalsed näidustused ei ole aksepteeritavad.

Laanpere tõi välja, et asendusemaduseks tohiks loa anda ainult sõltumatu komisjon, mitte näiteks mõni viljakusravi toetav kliinik. Ta toonitas, et asendusemaks tohiks olla viljakas eas terve ja sünnitanud naine. Samuti ei tohiks see seltsi hinnangul olla kommertslik tegevus ja välistada tuleks igasugune sundimine ja ärakasutamine. Eelistatult võiks asendusemaks olla mõni lähedane inimene.

Asendusemaduse täielik keelamine või täielik legaliseerimine ilma igasuguste piiranguteta võib seltsi arvates anda tõuke ohtlikule inimkaubandusele.

Seisab poliitilise otsuse taga

Eesti Kirikute Nõukogu asepresident Meego Remmel ütles oma ettekandes, et asendusemadus on nende jaoks eetiliselt väga problemaatiline, kuna lõhub teadlikult lapse ja ema kokkukuuluvust. Seetõttu ei saa kirikute nõukogu selle legaliseerimist toetada.

Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus ütles aga, et ministeerium ei saa enne hakata õiguslikku regulatsiooni välja töötama, kui pole olemas poliitilist otsust, kas teemaga üldse edasi minna. Kui poliitiline otsus tehtud, saab alles hakata analüüsima, kuidas paigutus asedusemaduse lubamine Eesti õigusruumi.

Niklus ei soostunud kommenteerima, kas ministeeriumi arvates oleks lubamine vajalik või mitte. Hilisema regulatsiooni väljatöötamisega ei tohi tema sõnul kiirustada.

Tänast arutelu kommenteeris sotsiaalmeedias ka sotsiaalkomisjoni liige Liina Kersna (RE):

«Täna arutasime taas asendusemaduse teemal. Riigikogus on seda arutatud vähemalt neli korda. Naistearstide selts on võtnud juba 2012. aastal seisukoha, et meditsiinilistel põhjustel võiks asendusemadust lubada. Maailm liigub selles suunas, ütles Eesti Bioeetika Nõukogu esindaja emeriitprofessor Arvo Tikk, kes samuti toetas asendusemaduse seadustamist.

Kui naised, kes tahavad last saada, kuid meditsiinilistel põhjustel ei ole võimelised ise teda sünnitama, siis peaks neil soovi korral lubama kasutada asendusema abi. Naistearstide Seltsi arvutuste kohaselt võiks asendusemaduse meditsiinilistel põhjustel legaliseerimisel Eestis sündida asendusemade abil 2,8 last aastas. Jah, asendusemaduse teema puudutab väga väheseid peresid, kuid seda väga põhimõttelisel moel.

Eesti Kirikute Nõukogu ei toeta eetilises mõttes asendusemaduse lubamist, kuna asendusemadusega teadlikult ja tahtlikult lõhutakse ema ja lapse sidet. Samas näitab 2016. aastal tehtud ülevaateuuring, mis on tehtud riikides, kus asendusemadus on meditsiinilistel põhjustel lubatud, et asendusemaduse abil sündinud laste ning teistel kehavälise viljastamise abil sündinud laste vaimsel ja füüsilisel arengul ei tuvastatud erinevust.

Küsimus ongi nüüd selles, kas Eesti riigi jaoks on iga laps oluline või mitte. Minu arvates peaks olema. Kui riigil on võimalus aidata kaasa kasvõi ühe pere õnnele, siis ta peaks seda tegema. Isegi siis kui see on keeruline.»