Klandorf: asi on väga räpaseks läinud

Kalle Klandorf Tallinna linnavalitsuse ees. Foto: Erik Prozes / Postimees

Jäätmemajanduses käib turu pärast võitlus, kus vahendeid ei valita, ütles eilset protestiaktsiooni kommenteerides Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf.

«Eelmisel neljapäeval, kui olin just jäätmemajandusega tegelema hakanud ja parajasti majast väljas meie ettevõtteid külastamas, helistati mulle ühest jäätmefirmast (mille nime ma täna veel ei nimeta). Sekretär võttis kõne vastu ja ütles, et mind pole majas. Palusin tal edasi öelda, et kuna ma tegelen asjaga alles esimest päeva ja pean veel süvenema, pole ma kohe valmis nendega rääkima, aga võtan nendega peatselt ise ühendust. Kui sekretär sellesse firmasse tagasi helistas, öeldi talle: kui Klandorf meiega rääkima ei hakka, siis juhtub temaga nii, nagu juhtus Sarapuuga!

Aga ma vilistan selliste ähvarduste peale, minuga ei tasu sellist tsirkust teha! Ma olen hullemaidki pätte näinud kui nemad!

Peaaegu kohe pärast seda ilmus välja Prügi-Uber. Võib-olla on asi minu politseitaustas, aga ma ei suuda uskuda, et tavalised Nõmme inimesed tulevad kokku ja hakkavad talgute korras linnavalitsuse ette prügi tooma. Mul tekivad kohe igasugused kahtlused. Ma tahan öelda, et kas mängud on väga räpaseks läinud ehk poliitikud ja jäätmefirmad kasutavad oma huvides kriminaalkurjategijaid või on Eesti ühiskonnas midagi väga sügavalt viltu.

Ühele nendest, kes üleeile uhkelt ajalehes poseeris ja eile linnavalitsuse ees askeldas, mõisteti Soomes kuritegude eest kümne kuu pikkune vanglakaristus kokku üheksa kuriteo eest. Sealhulgas relvaseaduse rikkumine, vägivald, kehaline väärkohtlemine (kolm episoodi), ähvardamine (neli episoodi) ja kahju tekitamine. Mulle tundub, et keegi kasutab seda inimest ära. Niisugused kambad on ohtlikud ja kui ajakirjandus neid soosib ja ülistab, siis nad saavad ainult tuult tiibadesse.

Olen ka ise kontrollinud jäätmeveo kohta esitatud kaebusi. Üks kodanik, kel vanust üle 80 aasta, kurdab, et tal on kolm korda jäätmed vedamata jäänud. Kaebaja oli jäätmekeskusele öelnud, et jätab hoovivärava lahti, nii et prügiauto saab sisse sõita. Ta on kolm korda lubanud, et värav on lahti, aga iga kord on värav lukus olnud. Prügiauto on kolm korda seal käinud, aga pole konteinerini pääsenud.

Teine kodanik kirjutab: «Teatan, et kaks ja pool kuud on prügi ära vedamata. Graafikut pole saadetud, ühendust pole võetud, olen valmis prügi vedama Vabaduse väljakule.» Kontrollisin ja selgus, et kodanik ei ole sõlminud lepingut Jäätmekeskusega. Ta arvab, et meie peame jäätmed ilma lepinguta ära vedama ja muu pole tema asi.

Ma ei väidagi, et meil on kõik asjad korras. Meile on ette heidetud, et meil on BWMiga suuline leping. Olen kriitikutega täiesti nõus, et avalikul sektoril, olgu see siis kohalik omavalitsus või riik, ei saa olla ühegi eraettevõttega suulist lepingut. See oli viga, mis saab parandatud.

Jäätmetemaatikasse süüvides selgub muidki asju, mis on tegemata või tuleks teistmoodi teha. Tegelen järgemööda kõigega.»