Uus haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo näeb enda sõnul hariduses eelkõige kaht klassikalist probleemi: hariduse kvaliteet ja kättesaadavus.
Aaviksoo: alles peab jääma kõrgema kullaprooviga kool
«Kohati jääb meil puudu hariduse kättesaadavusest, olgu need lasteaiakohad või kodulähedane kool. Teisalt ei piisa seda, mida nimetatakse heaks hariduseks. Häda on ka selles, et küsimuses, mis on hea haridus, lähevad seisukohad sageli 180 kraadi lahku,» rääkis Aaviksoo Õpetajate Lehele.
«Arvan, et järelevalve hariduse kvaliteedi üle peaks olema praegusest oluliselt tugevam. Seni oleme liigselt uskunud, et turg paneb asjad paika. Turg paneb paika küll, aga see, kuidas ta seda teeb, ei pruugi meile meeldida,» märkis minister.
Tema hinnangul on kvaliteet hariduses äärmiselt oluline ja seda peab suurima hoolikusega jälgima. «Paraku on meil praegu liiga palju kvaliteedi poolest kahtlasevõitu õppeasutusi. Kõrgharidus on kindlasti üks valdkond, mida tuleb koomale tõmmata, ning hoolitseda selle eest, et see, mis jääb alles, oleks kõrgema kullaprooviga.»
Jaak Aaviksoo peab ilmseks sedagi, et paljud kohalikud omavalitsused iseseisvat gümnaasiumi üleval pidada ei suuda, mis tähendab, et tuleb ühiselt maha istuda, pead kokku panna, järele mõelda.
«Vaja on haridusest endast, mitte kohalikest vajadustest lähtuvat tõsist arutelu, milleta vajalike otsusteni jõudmine on keeruline. Suund tugevate gümnaasiumide poole on kindlasti õige, sel teel tuleb edasi minna, aga kui pikkade sammudega, see vajab järelemõtlemist.»
«Põhikooli puhul ei ole õigustatud vaid efektiivsuse väliste näitajate tähtsustamine, olulisem on kodulähedus ja see, et tekiks oma kooli tunne,» lisas Aaviksoo.
«Mis puudutab vene gümnaasiumide eestikeelsele õppele üleminekut, siis otsus on tehtud ja see tuleb ellu viia, minu meelest on see eelkõige tahtmise küsimus. Paindlik võib mingil määral olla, kuid mitte põhimõtetest loobumise hinnaga,» ütles haridusminister.