Haigekassa pöördub Eesti Päevalehe Niine kliiniku artikli tõttu pressinõukogusse

Dr Marianne Niine kliinikut süüdistatakse haigekassale topeltarvete esitamiseks. Foto: Stanislav Moshkov / Õhtuleht

Haigekassa on otsustanud pöörduda pressinõukogusse, sest nende hinnangul eksis Eesti Päevaleht Niine kliiniku haigekassa poolsest kontrollimisest kirjutades hea ajakirjandustava vastu.

Tänane Eesti Päevaleht kirjutab, et väidetavate topeltarvete esitamisega avalikkuse tähelepanu alla sattunud Niine nahakliinikut kontrollinud haigekassa usaldusarst on kliinikujuhi Marianne Niine kursusekaaslane Tartu Ülikoolist ning teadis pettusskeemist alates 2014. aastast, haigekassa keeldus algselt arsti nime avalikustamisest.

«Kõnealuse artikli ja lisalugude valguses pöördub haigekassa pressinõukogu poole seisukoha saamiseks, kuivõrd on ajakirjanik pidanud kinni heast ajakirjandustavast ning ajakirjanduse eetikakoodeksist teenides avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta ning hoolitsenud selle eest, et ei avaldata eksitavat informatsiooni,» teatas haigekassa.

Asutuse pressiesindaja Liis Hinsbergi sõnul on haigekassa välja töötatud väga põhjalik huvide konfliktide vältimise süsteem ning eetikakoodeks.

«Iga haigekassa töötaja, kes võib vähimalgi määral kokku puutuda meie kindlustatute või lepingupartneritega seotud otsustega või kes täidab tööülesandeid, mis mõjutavad haigekassa ressursside kasutamist (eelarvelised otsused, lepingute järelevalve, jne), peab täitma huvide konflikti deklaratsiooni, mida hoiab ja mille täitmist jälgib majaväline partner,» selgitas Hinsberg. Deklaratsioonis esitatud andmeid kontrollib väline partner pisteliselt.

Haigekassa juhatuse liikmed on allutatud kahekordsele huvide konflikti deklareerimise kohustusele: lisaks haigekassa sisesele vormile deklareerivad nad oma huve ka korruptsioonivastase seaduse §-s 14 kehtestatud vormil ja esitavad deklaratsioonid avalikku registrisse.

Igal töötajal lasub otsene vastutus huvide konflikti vältimiseks. Haigekassa töötaja peab ennast taandama otsuse tegemisest või isegi sellega seotud toimingutest kohe, kui ta tunneb, et võib tekkida huvide konflikt või olukord, kus välised osapooled võiksid hinnata seda huvide konfliktina. Taandamiskohustuse eiramine võib viia töölepingu lõpetamiseni usalduse kaotuse tõttu.

Hinsbergi kinnitusel on lepingute järelevalve tulemused on avalik informatsioon. Igal poolaastal avaldatakse kontrollide tulemused haigekassa kodulehel nõutud ulatuses, vastavalt isikuandmete kaitse seadusele. «Kuna kontrollides käsitletakse inimeste ravilugusid, meditsiinilisi andmeid, terviseandmeid, peab meiepoolne tulemuste avalikustamine tagama, et ühelgi juhul ei oleks võimalik tuvastada viiteid konkreetsele patsiendile,» ütles Hinsberg.

Eesti Päevalehe reporter Otti Eylandt teatas Postimehele, et peab haigekassa juhtkonna ja pressiesindajate käitumist häbiväärseks. «Nad venitasid üle nädala, et vastata Eesti Päevalehe lihtsale ja põhjendatud küsimusele. Ühtlasi esitasid nad meile ebaseadusliku nõude haigekassa töötajate nimede mitteavaldamiseks. Seda, et nende nõue polnud seaduspärane, kinnitas andmekaitse inspektsioon,» ütles ta.

Tema sõnul oli info andmise kohustusele sunnitud tähelepanu juhtima ka tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. «Ning mis põhiline: pärast Eesti Päevalehe artikli ilmumist pidas haigekassa vajalikuks saata laiali pressiteate, et nad pöörduvad ajakirjaniku küsimuste tõttu pressinõukogusse. See näitab, kui tagurliku ja kinnise asutusega on tegu. Üle miljardi euro suuruse eelarvega avalik asutus peaks olema avatud ja läbipaistev, mitte võitlema ajakirjandusega, kes soovis teada, kui erapooletult asutus avaliku raha kasutamist kontrollib,» ütles Eylandt.