Peremees Tammiku Tammiku talu tammiku paarsada tamme

Rein Tammik alustas oma kodutalus tammiku istutamisega juba siis, kui Eesti juubelitammikutest veel ei teatudki. Foto: Meelis Meilbaum

Lepna lähedal Eeskülas elav Rein Tammik on enda Tammiku talu maadele istutanud ligi paarisajast tammest koosneva tammiku, mis annab väge nii talle kui ka külalistele. «See idee tuli eimillestki, siis polnud mul Eesti 100 aasta juubeli sajast tammest veel aimugi,» ütleb peremees. Rein Tammik elab koos kaasaga talus, kus on järjepidevust juba 1868. aastast ning lõppu ei paista tulevat, sest ka perepoeg ehitab sinnasamasse maja.

Esimese istiku oma tammiku tarvis kaevas Rein välja Mädapealt ning pani kunagisel esiisade karjamaal mulda 1990. aasta mais juhtumisi täpselt sel päeval, kui intrid ründasid Toompea lossi. Talus peetud sarvilised tegid esimeste tammede kallal küll pisut hävitustööd, kuid idee oli leidnud viljaka pinnase ning rongi enam tagasi pöörata ei saanud. “Mõtlesin, et teeks midagi jäädavat, see lepavõsa ei olnud mitte midagi,» räägib Rein oma tammiku sünnist. Seal on ka punaseid ja püramiidtammesid ning mõne on istutanud eri aegadel sugulased ja tuttavad, mõne aga õige kauged külalised.

Kui Reinu tütar tegeles Rakveres toimunud sumo maailmameistrivõistluste ajal külaliste kultuuriprogrammiga, siis jõudsid Uus-Meremaalt saabunud sportlased ka Tammikute tammikusse. «Siis uusmeremaalased istutasid ka puu, samas nägid, kuidas siin vilja koristatakse, ja käisid valgete tennistega pardiaias, mis polnud just tark tegu,» kõneleb Rein Tammik, muie suul.