:format(webp)/nginx/o/2017/06/01/6731621t1h1c94.jpg)
Kuna lindude gripp pole siiani Eestisse jõudnud ning Eesti Maaülikooli ornitoloogide hinnangul on lindude ränne selleks kevadeks lõppenud, otsustas veterinaar- ja toiduamet tühistada 1. aprillist kuni mai lõpuni kehtinud lindude väljaspidamise keelu.
Hoolimata lindude gripi ohu vähenemisest soovitab amet siiski võimalusel jätkata lindude pidamist sisetingimustes, tagamaks nende parem kaitse.
Vaatamata lindude väljas pidamise keelu lõppemisele saab iga farmiomanik oma linde kaitsta järgides kõiki loomatauditõrje seadusest tulenevaid bioohutusmeetmeid, näiteks tuleb piirata kõrvaliste isikute pääs lindlasse. Väga oluline on korrapäraselt teha näriliste ja putukate tõrjet.
Linnukasvataja peab olema kindel, et kõik, mis lindlasse sisse viiakse, olgu selleks sööt, allapanu või muu materjal, poleks haigustekitajaga kokku puutunud. Lindlasse sisenedes peaks kindlasti olema võimalus desinfitseerida desomatil jalanõud ning seal kasutatavaid jalanõusid ja üleriideid ei tohiks samaaegselt kasutada ja kanda mujal.
Eestis peetakse kodulinde ligikaudu 3000 majapidamises. Suuri, üle tuhande linnuga munakanafarme on neist 33 ja üle tuhande linnuga broilerifarme 75, seega peetakse enamikku kodulindudest väikestes majapidamistes.
Lindude gripp on levinud suures osas Euroopast, sealhulgas ka Soomes ja Rootsis. Lähiriikidest on lindude grippi sel aastal diagnoositud veel Leedu ja Venemaa Kaliningradi oblasti lindudel.
Lindude gripp on väga nakkav ning ägedalt kulgev lindude viirushaigus, mida iseloomustab harja, lokutite ja näopiirkonna turse, isutus, uimasus ja munatoodangu langus kuni selle täieliku kadumiseni. Lindude suremus võib küündida kuni 100 protsendini.
Inimestele lindude gripp ohtlik ei ole, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju linnupidajatele.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)