Mida teha, kui naabri hoolimatus ähvardab maja õhku lasta?

Gaasipliit. Foto: Sille Annuk

Portaali Rus.Postimees.ee pöördus ühe korteriühistu esindaja Ljudmila, kes on väga mures maja ohutuse pärast ning kardab, et maja võib gaasilekke tõttu õhku lennata.

Elamus kontrolliti hiljuti gaasisüsteemi ning avastati hulgaliselt lekkeid. Üks arvatavatest lekkekohtadest on «kahtlane» korter, mis asub maja keskel, kuid mille asukad ei luba gaasimehi oma valdustesse. Mida sellisel juhul teha ja kuidas tagada elanike turvalisus nii, et eluaseme puutumatust ei rikutaks?

«Meil kontrolliti gaasisüsteeme, mida pole tehtud vähemalt veerand sajandit. Nüüd on see tehtud ja gaasilekkeid leiti ka nendes korterites, mille omanikud olid täiesti veendunud, et kõik on korras. Aga ühe korteri omanikud ei lasknud töömehi sisse. See korter on koristamata, seal pole aastaid remonti tehtud, sealt tuleb halba lõhna. Kas elanikud on kohustatud gaasisüsteemi remontijaid sisse laskma ja kuidas on võimalik kontrollida naabrite tegevust?» küsis Ljudmila, kelle sõnul on kõnealune korter kohutavas seisus.

Igal juhul oleks seal juba ammu vaja remontida kõiki torusid. Ljudmila sõnul tuleks välja vahetada nii sooja kui külma vee ning kanalisatsioonitorud, sest selle all asuv korter on pidanud juba mitu uputust üle elama. Elanikud on veearvestid maha monteerinud ja väidavad, et nad ei tarbi vett, kuigi Ljudmila seda ei usu, sest korteris elab neli naist ja kaks last. Ta on täiesti kindel, et ka korteri gaasimõõtja on plommimata. Seda kõike aga pole võimalik kontrollida, sest elanikud ei luba kellelgi korterisse siseneda.

Gaasikontroll on sellises olukorras jõuetu. Ljudmila pöördus ka politseisse, kuid seal selgitati talle, et praegusel juhul pole tegemist avariiolukorraga, mille puhul on politseil õigus korterisse siseneda. Gaasi lõhna Ljudmila seal pole tundnud, kuid ta ei tundnud seda ka oma korteris, kus kontrollseade siiski näitas gaasileket.

Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) pressiesindaja Anu Võlma sõnul võib amet vajadusel rakendada erakorralisi abinõusid. Gaasilekke kahtluse korral soovitas ta kaasata nii päästeameti kui TJA spetsialistid ning politseitöötaja, kui omanik peaks korterisse sisenemist takistama. Avariiolukorra puhul aga tuleks abi otsida hädaabinumbrilt 112.

Võlma kinnitusel hakkas TJA kõnealuse juhtumiga tegelema ning soovib muuhulgas infot gaasiseadmete ümberehitamise ning gaasivõrku või võrgust lahtiühendamiste kohta.

Ljudmila sõnul on praegune olukord väga ebamäärane ning ühistu ei tea, mida teha. Ühelt poolt on ühistu esimehel kohustus kontrollida ja tagada elamu turvalisus, teisest küljest on elanikel aga õigus kodu puutumatusele.

Õigusbüroo Invictus juht Juri Asari selgitas, et korteriomanikule kuulub elamus olev korter, aga ka mõtteline osa hoone trepikojast, katusest, keldrist ning tehnosüsteemidest. Nii et kuigi inimese eluase on puutumatu, ei ole tal õigust takistada ligipääsu tehnosüsteemidele ja –võrkudele, mis on korteriomanike kaasomandis.

Asari hinnangul on ühistu esimehe soov kontrollida korteris olevaid tehnosüsteeme igati seaduslik ja õigustatud. Eraldi küsimus olevat aga see, kuidas seda õigust realiseerida. Üks võimalus on pöörduda kohtusse ja pärast pöörduda kohtuotsuse täitmiseks kohtutäituri poole. Võib kaaluda ka probleemse korteri väljalülitamist gaasivõrgust, kui see on tehniliselt võimalik. Sellest tuleb korteriomanikku eelnevalt teavitada, võib-olla ta muudab selle peale oma suhtumist.