TBW pakub konverentsi ja piknikku

Tallinn Bicycle Week'i korraldaja ja Tallinna rattastrateegia koostaja Tõnis Savi on kindel, et kahe- ja neljarattaliste liiklusvahendite konkurentsis jääb ajlgratas lõpuks peale. Foto: Toni Läänsalu

Rahvusvaheline ratta- ja linnakultuurifestivali Tallinn Bicycle Week (TBW) juhatab sisse täna Von Krahli Teatris toimuv Eesti Linnaratturite Liidu konverents ja lõpetab pühapäevane piknik lauluväljakul.

Kell 16 algaval konverentsil tutvustatakse muu hulgas ka Tallinna jalgrattastrateegiat, millele koostajad praegu viimast lihvi annavad. Strateegia ühe koostaja ning TBW korraldaja Tõnis Savi sõnul vajab põhjalik strateegiadokument veel veidi keeletoimetamist ja kujundamist, pärast mida esitatakse see linnavalitsusele kinnitamiseks.

Huvilistele tutvustatakse strateegiat Von Krahli Teatris peetaval konverentsil. «See on tasuta ja kõik huvilised on sinna oodatud. Kes varem tuleb, see parema koha saab. Kutsed on saadetud ka linnavolikogu liikmetele,» rääkis Savi.

Peale jalgrattastrateegia tutvustuse on kavas veel näiteks ettekanded Soome ja Hollandi kogemustest. «Helsingis on samasugune strateegiadokument töös ja tore on neid omavahel võrrelda. Hollandi rattasaatkonna liige räägib sealsest kogemusest. Helen Sooväli-Sepping räägib konverentsil jalgrattalinnapea initsiatiivist, mis on samuti Hollandist pärit,» loetles Savi.

Peale selle on Savi sõnul oodata külalist Taanist, kes oskab korraldada rattamänge, mille abil saab lastele õpetada liikluse ja rattasõidu tõdesid. Homme kell 15 juhendab külaline Telliskivi loomelinnakus ka töötuba, kuhu Savi hinnangul veel vabu kohti jagub. Kõigepealt on kavas lühike teooriaosa ja siis praktika. «Esmalt proovitakse mänge täiskasvanute peal, kes siis proovivad neid koos lastega mängida,» kõneles Savi. Laupäeval esineb aga Vabaduse väljakul David Schnabel, kes on kaheksakordne meister rattagümnastikas. «See on väga vana spordiala, esimest korda võisteldi selles aastal 1888. Schnabel tutvustab seda ala ja teeb koos Lea Niagara Frankaga Vabaduse väljakul demonstratsioonesinemise,» tutvustas Savi.

Reede õhtul leiab aset ka järjekordne Tour d’ÖÖ. Tuur algab suure tõenäosusega Lasnamäelt ja lõpeb lauluväljakul, kus umbes sel ajal, kui ratturid sinna jõuavad, algab Savi sõnul Tallinn Leg Days criterium race ehk ringrajasõit. Veidi hiljem on samas kohas oodata veel Bicycle Film Festivali filmiprogrammi ehk rattakino. «Bicycle Film Festival on maailma suurim rattafilmide festival, mis on alguse saanud New Yorgist ja tänaseks levinud kümnetesse linnadesse üle maailma,» ütles Savi. Ta lisas, et koos filmifestivaliga saab ka TBW-l teatud mõttes ring peale. «Praegu on meil seitsmes aasta ja kõige esimesel aastal oli meil samuti Bicycle Film Festivali täisprogramm. Vahepeal näidati filme väiksemas mahus, nüüd on jälle täisprogramm,» rääkis ta.

Laupäeval mahub vanalinna päevade kõrval Vabaduse väljakule ka rattapäev, kus politsei teeb ohutu rattasõidu koolituse. Kohal on rattamehaanikud ja näha saab eri rattaalade demosid.

«Laupäeva õhtul algab Kultuurikatlas veel Lohakunni võistlus ehk kes suudab rattaga kõige pikema ja efektsema loha lasta. Samuti pinksiturniir ning kõige muuga paralleelselt KlubiÖÖ programm. Pühapäeval on jälle kavas rattapiknik, mis algab Kultuurikatla hoovist, kust liigume kõik koos lauluväljakule piknikule,» rääkis korraldaja.

Neil päevil sai lõpliku kuju Tallinna rattastrateegia, mis pidi tegelikult juba tükk aega tagasi valmima. «Strateegia koostamine tõepoolest venis, oli mitu tagasiside ja kooskõlastuste ringi. Ei kommunaalamet, kes selle tellis, ega meie, kes me selle koostasime, ei tahtnud, et see oleks selline dokument, mis antakse inimestele kätte ja öeldakse, et tegutsege selle järgi,» rääkis Savi.

Strateegia tuli Savi sõnul plaanitust märksa mahukam. «Tahtsime küll palju lühemalt teha, aga dokument aina kasvas,» nentis rattaekspert. Samas lisas ta, et roogiti välja palju niisugust materjali, mis oli liiga spetsiifiline. Näiteks jäävad tema sõnul preagu meile veel veidi kaugeks elektrirataste ja rattarendi teemad. «Jõudsime järeldusele, et prioriteet number üks on ratturite baasvajaduste rahuldamine. Et oleks ülelinnaline turvaline rattaga liiklemise keskkond, mingi teatud võrgustik, mille peal saavad kõik asjad edasi areneda,» selgitas Savi.

Ta lisas, et kui keegi juhtub jälle kurtma, et ei julge Tallinnas rattaga sõita, siis tema soovitab alati proovi teha. «Ma ütlen ikka: mine proovi! Sõida kõnniteel, sõida kusagil kõrvaltänavatel, seal on mugavam. Tuleb lihtsalt proovida, ei ole hullu midagi,» kutsus Savi entusiastlikult kaitsetama.  Samas tõdes ta, et ei taha kuidagi anda signaali, justkui oleks pealinnas midagi väga hästi. «Sest linnas sees ju tegelikult igasugune jalgrattateede võrgustik puudub. Jalgrattur on sunnitud kas sõiduteele või kõnniteele,» möönis ta.

Liiklejate paiknemine liiklusruumis peaks tema sõnul olema kõigile üheselt mõistetav, et kõigil oleks  lihtsam aru saada, mis parasjagu toimub. Siin peitub tema sõnul ka põhjus, miks praegused segakasutusega kergliiklusteed ei tööta. «Sõidukid ja jalakäijad on ühe tee peale kokku pandud. Jalakäija arvab, et rattur tahab teda surnuks sõita, ja rattur arvab, et jalakäija töllerdab tal jalus,» kirjeldas ta olukorda, nentides, et tegelikult on mõlemad eksiteel, sest kumbki ei tea, kus teine paiknema peaks. «Asja lahendaks see, kui keset kergliiklusteed oleva joone asemel oleks väike, 2 cm kõrgune äärekivi. Veel parem lahendus oleks see, kui kõnnitee ja rattatee oleksid erinevate katenditega, siis oleks väga selge, kus kellegi koht on.» Spetsialist tõdes, et need ongi küsimused, milleni alles tahaks jõuda. Aga kõigepealt on vaja tahtmist, et selline ruum üldse leitaks. «Tundub, et tasapisi liigume sinnapoole, aga eks seda laeva on raske pöörata,» arvas rattastrateegia koostaja.