/nginx/o/2017/01/13/6250235t1hbf8a.jpg)
/nginx/o/2017/05/22/6697301t1h0f22.jpg)
Justiitsministeerium saatis kolmapäeval kooskõlastusringile eelnõu, mis annab seaduseks saades kohtule võimaluse tunnistada kehtetuks pahatahtliku elatisvõlgniku reisidokumendid ja keelata nende väljaandmise.
Kohus võib saada loa elatisvõlgniku reisidokument ära võtta (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui praegu saab elatisvõlgniku mõjutamiseks peatada näiteks võlgniku juhtimisõiguse, kalastuskaardi, jahipidamisõiguse või relvaloa kehtimisõiguse, siis eelnõu kohaselt saab kohus tunnistada vajadusel kehtetuks ka võlgniku reisidokumendid (näiteks passi, meremehe teenistusraamatu jne, kuid mitte ID-kaardi) ja keelata ka reisidokumentide väljaandmise, teatas justiitsministeerium.
«Kui isikul on majanduslikult võimalik reisida välisriiki, siis peaks ta suutma ka oma lastele elatist maksta. Võlgniku õigusi piiratakse seni, kuni ta hakkab elatist korrapäraselt maksma,» märkis justiitsminister Urmas Reinsalu.
Nagu ka eelnevalt kehtinud piirangute puhul, ei ole ka reisidokumente võimalik kehtetuks tunnistada, kui elatisvõlgnik suudab tõendada, et need on talle vajalikud sissetuleku teenimiseks või oleks nende kehtetuks tunnistamine muul viisil tema suhtes äärmiselt ebaõiglane.
Praktikas on seni sagedaseks osutunud, et elatisvõlgnik püüab oma vara, näiteks sõidukit täituri eest varjata, andes selle arestimise vältimiseks kolmanda isiku kätte ja väites, et sõiduk on kadunud, varastatud, müüdud vms. Eelnõu kohaselt luuakse liiklusregistrisse uus keelumärke liik ja politsei hakkab jooksvalt kontrollima, kas kinni peetud või mööda sõitvale sõidukile on seatud kohtutäituri poolt keelumärge. Kui politsei tuvastab sellise sõiduki, on politseil õigus sõiduk valdajalt ära võtta ja täiturile üle anda.
Ka on seni sageli ette tulnud, et pärast täitemenetluse alustamist väheneb võlgniku ametlik sissetulek märkimisväärselt, kuigi võlgnik töötab edasi sama tööandja juures. Juhtudeks, mil tekib kahtlus, et võlgnik saab osa või kogu sissetuleku nii öelda mustalt, antakse kohtutäiturile eelnõu kohaselt õigus hinnata võlgniku tegeliku sissetuleku suurust ning vajadusel võimalus arestida raha võlgniku tööandjalt. Antud võimalus tekib kõigis täiteasjades.
«Soomes on see meede ennast õigustanud – võlgniku tööandjale saadetud teade mõjub enamasti distsiplineerivana ja tööandja asub selle saamise järel maksma võlgnikule tegelikku töötasu, mis võimaldab nõuet korralikult täita,» märkis Reinsalu.
Lisaks peavad eelnõu kohaselt hakkama isikute võimalikku elatisvõlglase staatust kontrollima need kolmandad isikud, kel on näiteks hasartmänguseadusest või rahapesu tõkestamise seadusest tulenevalt kohustus raha väljamaksmisel isik tuvastada. Kui tegu on elatisvõlgnikuga, tuleb ka näiteks kasiinovõidu puhul enne selle väljamaksmist teavitada kohtutäiturit, kes saab raha arestida.
Eestis on praegu ligikaudu 8900 lapsevanemat, kes ei maksa oma lapsele (üle 11 000 lapse) elatist ka pärast seda, kui on tehtud kohtuotsus ning algatatud on täitemenetlus. Elatise võlgnevuste kogusumma on peaaegu 52 miljonit eurot.