/nginx/o/2017/04/10/6536315t1hd22e.jpg)
Riigiprokurör Steven Hristo-Evestus nõudis täna Harju maakohtus toimunud istungil Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) endisele juhile Tõnis Allikule ning haigla endisele IT-juhile Marko Kilgile tingimisi vanglakaristust. Kohus kuulutab otsuse 29. septembril.
Prokurör taotles Tõnis Allikule määrata lõplikuks liitkaristuseks kaheaastane vangistus kolmeaastase katseajaga ja Marko Kilgile aasta ja kaheksa kuud vangistust kahe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga.
Lisakaristusena taotles prokurör kohaldada Allikule tervishoiusektoriga seotud valdkondades juhtival ametikohal tegutsemise keeldu kaheks aastaks ja Kilgile keeldu töötada tervishoiusektoriga seotud infotehnoloogiavaldkondades juhtival ametikohal. Lisaks sellele mõista Allikult välja konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele vastav summa ligi 11 600 eurot ja Kilgilt üle 5200 eurot.
Täna Harju maakohtus toimunud istungil võttis riiklik süüdistaja asja kokku ja ütles oma kõnes, et 9. mail muudetud süüdistuses väljatoodud süüdistused on prokuratuuri hinnangul ära tõendatud ning kinnitavad kohtu all olevate inimeste süüd kuritegude toimepanemisel.
«See kohtumenetlus on aktiivselt kajastatud ka meedias. Torkas silma ilmunud meediakajastustes, et prokurör ei esitanud tõendeid. Vaidlen sellele väitele kategooriliselt vastu,» sõnas riigiprokurör Steven-Hristo Evestus.
Seejärel loetles prokurör rida kohtule esitatud tõendeid koos selgitusega selle kohta, mis tõenditega täpsemalt on süüdistuses väljatoodud kuritegude toimepanemine ära tõendatud. Kohtule esitatud tõendite hulgas on näiteks vaatlus- ja jälitusprotokollid, PERHi puudutav dokumentatsioon ning hanke läbiviimisega seotud dokumendid.
«Kohtumenetluse vältel oleme korduvalt vaielnud selle üle, kas kliendiüritustel osalemine on seaduse silmis rikkumine või mitte. Kõnealuse kriminaalasja fookuses olid hankepartnerite korraldatud ja tasutud reisid,» sõnas prokurör kõnes.
Tegemist on äriühingutega, kes on osalenud süüdistuse järgi hangete läbiviimisel ning nn kliendiüritus ja reisid olid pakutud nendele ametnikele, kes olid kaasatud otsustamisprotsessi või juhtisid vastavat valdkonda. «Julgen väita, et tegemist on pistise mõttes pakutud hüvedega,» lausus Evestus.
«Selline käitumine viitab huvide konfliktile, samuti ebavõrdsusele teiste hankel osalejate suhtes ning tõstab prokuratuuri hinnangul äraostmise võimalust,» ütles Evestus ja lisas, et süüdistatavad ei olnud reiside vastuvõtmist ega kliendiüritustel osalemist raviasutuse muu juhtkonna ega nõukoguga kooskõlastanud.
/nginx/o/2016/12/07/6151425t1h8b8d.jpg)