Inimarengu aruande kõige olulisemad järeldused: suur ebavõrdsus ja kasvav sisseränne

Foto: Erik Prozes

Eesti on astumas uude rändeajastusse, mida iseloomustab lisaks väljarändele sisserändajate arvu kasv ja rände olemuse muutumine. Selleks et Eesti rahvastik ei oleks 21. sajandi lõpuks väiksem kui praegu, on vaja panustada pere- ja rändepoliitikasse, leiavad värske inimarengu aruande koostajad.

Viis kõige olulisemat järeldust:

• Eestis on ebavõrdsus endiselt suur ja Gini indeksiga mõõdetuna üks kõrgemaid Euroopas.  Samal ajal on Eestis heaolu kasv mõõdetuna inimarengu indeksiga (tervis, haridus, jõukus) viimase 25 aasta jooksul üks suuremaid Euroopas.
• Eestis toimub rändepööre. Asjaolu, et mitte kõik Eesti inimesed, eriti ääremaa elanikud ja lihtsamate tööde tegijad, ei saa küllaldaselt osa heaolu kasvust, põhjustab endiselt väljarännet Soome ja teistesse Euroopa Liidu riikidesse. Heaolu kasvades aga on suurenenud ka sisseränne, eriti väljastpoolt Euroopa Liitu. 2015. aastal ületas viimase 25 aasta jooksul esimest korda Eestisse saabujate arv Eestist lahkujate arvu.
• Avatud maailmas ei kattu enam riikide territooriumid, kodanike elukohad ega inimeste tegevusruumid. Tänapäeva Eesti on hargmaine, kus omavahel tihedalt suhtlevad kogukonnad, ettevõtted ja inimesed asuvad nii Eestis kui ka välismaal.

• Eesti- ja venekeelse elanikkonna sotsiaalsed sidemed on endiselt puudulikud. Ühtne eesti lasteaed ja kool saavad olla lõimumise käivitajad, tööturg elluviija ning lõimumise edukust mõõdab see, kui eri rahvusest inimesed soovivad ja saavad elada samades piirkondades.

• Eesti rahvastik ei ole 21. sajandi lõpuks praegusest väiksem, kui on täidetud kaks tingimust: sündimus suureneb ja saabujaid on rohkem kui lahkujaid. Selleni jõudmiseks on vaja panustada nii pere- kui ka rändepoliitikasse.

Inimarengu aruande koostajate hinnangul on Eesti valitsuste peamine väljakutse panustada inimvara arengusse. Eestil on vaja välja töötada oma rände- ja inimvarastrateegia. See ei puuduta üksnes inimesi, vaid ka ettevõtteid.

Eesti rahva püsimisele aitab kaasa see, kui Eesti ettevõtted on tugevad, lülitunud üleilmsetesse tarneahelatesse ja pakuvad tarku töökohti. Riigi roll on pakkuda ettevõtetele tuge ja juhtida muutusi. Selleks on tarvis läbimõeldud innovatsioonisüsteemi, mis alates lasteaiast aitab kaasa loovuse arengule, mitmekesise keelelis-kultuurilise pagasi tekkele ja digiajastule vajaliku tehnoloogilise oskuse omandamisele.