Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

PPA kopter on tänavu teinud elamuslennu vähihaigele tüdrukule ja täitnud kirikuõpetaja viimase soovi (3)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Politsei- ja piirivalveameti lennusalga helikopter AgustaWestland AW139.
Politsei- ja piirivalveameti lennusalga helikopter AgustaWestland AW139. Foto: Toomas Tatar

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) lennusalga helikopterid on tänavu mai lõpu seisuga teinud 150 lendu, neist põhitegevuse lende 145. Kopterid on teinud ka viis tellimuslendu, muu hulgas korraldati vähihaigele tüdrukule elamuslend Tallinna kohal ning viidi kirikuõpetaja põrm üle tormise mere Ruhnu saarele, täites nii tema viimase soovi.

Tellimuslennu Ruhnu saarele tegi PPA helikopter tänavu 12. jaanuaril Lääne prefekti Kaido Kõplase palvel, selgub politsei- ja piirivalveameti ülevaatest. Kopter lendas marsruudil Tallinn-Pärnu-Ruhnu-Tallinn. Halbade ilmastikuolude tõttu ei olnud teistmoodi võimalik täita lahkunud Ruhnu kirikuõpetaja viimast soovi saada maetud Ruhnu saare kalmistule. Kadunu transporditi Ruhnu saarele, lennu aeg oli kokku kolm tundi ja 42 minutit.

24. veebruaril sooritas PPA helikopter tellimuslennu Eesti Vabariigi 99. aastapäeva paraadil, lennates Tallinnas üle Vabaduse väljaku. Lennu kestvus oli 45 minutit.

27. aprillil tegi PPA helikopter mittetulundusühingu Unistuste Päev tellimusel lennu vähihaige tüdruku ja tema perekonnaga Tallinna kohal. Lennu kestvus oli 48 minutit.

2. mail korraldas PPA kopter tellimuslennuna koostöös mereväega vintsimise harjutuse laevade vahel Tallinna lahel Naissaare lähistel. Lennu kestvus oli üks tund ja 20 minutit.

13. mail korraldas PPA helikopter peaminister Jüri Ratase transportõppuse seoses Kevadtormi õppusega. Lennu eesmärk oli harjutada kõrge riigitegelase transporti okupeeritud alal. Kopter lendas marsruudil Tallinn – Kanepi – Kilingi-Nõmme – Tallinn, lennu kestvus oli kaks tundi ja 18 minutit.

Põhitegevusega seotud transpordilende on olnud samuti viis

Põhitegevusega seotud transpordilende on PPA kopterid teinud sel aastal viiel korral. Tegemist on olnud delegatsioonide transportimisega piirialadele ja Kuressaarde.

6. jaanuaril viis politsei- ja piirivalveameti helikopter siseminister Andres Anvelti ja teda saatva delegatsiooni Kagu-Eestisse piiriga tutvuma. Kopter viis seitsmeliikmelise delegatsiooni Tallinnast Piusale ja tagasi. Lend kestis kolm tundi ja 42 minutit.

31. märtsil viis PPA kopter piiriga tutvuma Ameerika Ühendriikide piirivalvejuhi Kevin McAleenani. Kaheksaliikmelise delegatsiooni transport käi marsruudil Tallinn – Piusa – Narva – Tallinn ning lennu kestvus oli kolm tundi ja 34 minutit.

18. aprillil viis PPA lennusalga kopter Tallinnast Kuressaarde ja tagasi siseminister Andres Anvelti ja teda saatva delegatsiooni. Viieliikmelise reisiseltskonna transportimine võttis aega kaks tundi ja viis minutit.

7. mail viis PPA helikopter Piusa kordoni ja idapiiriga tutvuma peaminister Jüri Ratase ja teda saatva delegatsiooni. Lennu marsruut oli Tallinn – Piusa – Tallinn, lennu kestvus oli kolm tundi ja 33 minutit.

10. mail viis PPA kopter president Kersti Kaljulaidi tutvuma Vaindloo saare ja Piusa kordoniga. Seitsmeliikmeline delegatsioon sõitis marsruudil Tallinn – Vaindloo – Piusa – Tallinn, lennu kestvus oli kaks tundi ja 18 minutit.

Meditsiinilende on tehtud 40

Koostöölepinguga reguleeritud meditsiinilende on kopteritega sel aastal tehtud 40, selliste lendude kestvus on kokku olnud 74 tundi ja 36 minutit. Sihtkohad on olnud Kuressaare (12 korral), Kärdla (üheksal korral), Vormsi (kolmel korral), Piirissaare (ühel korral), Narva (kolmel korral), Prangli (kahel korral), Stockholm (ühel korral), Helsingi (kolmel korral), Kihnu (neljal korral) ja Ruhnu (kahel korral).

Reostusseire eesmärgil kasutab PPA eelkõige lennukit, mis on varustatud reostusseire radariga. Otsingu- ja päästesündmuste reageerivad lisaks lennusalga õhusõidukitele ka politsei- ja piirivalvemeti veesõidukid, päästeameti veepäästevõimekusega komandod, vabatahtlikud merepäästjad, lepingulised koostööpartnerid ja tsiviillaevad. Vajadusel küsitakse kahepoolsete lepingute alusel abi naaberriikidelt. Eestil on vastavad lepingud Soome, Rootsi ja Lätiga ning koostööprotokoll Venemaaga. Merevalvekeskus valib sõltuvalt sündmusest alati lähima ja sündmuse iseloomust sõltuvalt sobivaima ressursi.

Enamasti teevad kopterid patrull-lende

Piirivalvamise ülesannete täitmisel kasutatakse kopterit eelkõige ette planeeritud patrull-lendude teostamiseks. Põhitegevusega eriti elude päästmisega seotud lennud on kõrgema prioriteediga kui muud lennud.

Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) lennusalk dokumenteerib kõik lennud vastavalt lennundusregulatsioonidele. Iga lennu puhul fikseeritakse marsruut, lennu eesmärk ning reisijate arv. Lennu eesmärgi puhul märgitakse lennu tüüp, vastavalt rahvusvahelistele lennundusregulatsioonidele.

Lennusalk eristab kopteritel kokku 10 erinevat tüüpi lendu: AMB (ambulantslennud), TRN (treeninglennud), PAX (reisijate vedu), CRG (kaubavedu), GEN (üldine), CUST (tollilennud), POL (politseilennud), SAR (otsingu- ja päästelennud), FF (tulekustutuslennud), CG (piirivalvelennud).

Politsei- ja piirivalveameti lennusalk kasutab helikoptereid AgustaWestland AW139.

Tagasi üles