Meditsiinilende on tehtud 40
Koostöölepinguga reguleeritud meditsiinilende on kopteritega sel aastal tehtud 40, selliste lendude kestvus on kokku olnud 74 tundi ja 36 minutit. Sihtkohad on olnud Kuressaare (12 korral), Kärdla (üheksal korral), Vormsi (kolmel korral), Piirissaare (ühel korral), Narva (kolmel korral), Prangli (kahel korral), Stockholm (ühel korral), Helsingi (kolmel korral), Kihnu (neljal korral) ja Ruhnu (kahel korral).
Reostusseire eesmärgil kasutab PPA eelkõige lennukit, mis on varustatud reostusseire radariga. Otsingu- ja päästesündmuste reageerivad lisaks lennusalga õhusõidukitele ka politsei- ja piirivalvemeti veesõidukid, päästeameti veepäästevõimekusega komandod, vabatahtlikud merepäästjad, lepingulised koostööpartnerid ja tsiviillaevad. Vajadusel küsitakse kahepoolsete lepingute alusel abi naaberriikidelt. Eestil on vastavad lepingud Soome, Rootsi ja Lätiga ning koostööprotokoll Venemaaga. Merevalvekeskus valib sõltuvalt sündmusest alati lähima ja sündmuse iseloomust sõltuvalt sobivaima ressursi.
Enamasti teevad kopterid patrull-lende
Piirivalvamise ülesannete täitmisel kasutatakse kopterit eelkõige ette planeeritud patrull-lendude teostamiseks. Põhitegevusega eriti elude päästmisega seotud lennud on kõrgema prioriteediga kui muud lennud.
Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) lennusalk dokumenteerib kõik lennud vastavalt lennundusregulatsioonidele. Iga lennu puhul fikseeritakse marsruut, lennu eesmärk ning reisijate arv. Lennu eesmärgi puhul märgitakse lennu tüüp, vastavalt rahvusvahelistele lennundusregulatsioonidele.
Lennusalk eristab kopteritel kokku 10 erinevat tüüpi lendu: AMB (ambulantslennud), TRN (treeninglennud), PAX (reisijate vedu), CRG (kaubavedu), GEN (üldine), CUST (tollilennud), POL (politseilennud), SAR (otsingu- ja päästelennud), FF (tulekustutuslennud), CG (piirivalvelennud).
Politsei- ja piirivalveameti lennusalk kasutab helikoptereid AgustaWestland AW139.