Vene gümnaasiumid kurdavad õpetajate puudust

Pae gümnaasiumi direktor Izabella Riitsaar. Foto: Artur Sadovski

Täna on pooled Tallinna venekeelsetest gümnaasiumitest eestikeelsele õppele üleminekuks valmis, pooled mitte. Nii ühed kui teised kurdavad, et õpetajaid, kes suudaksid eesti keeles tundi anda, pole kusagilt võtta.

Tõnismäe reaalkooli direktori Niina Sõtniku sõnul õpetatakse nende koolis praegu üle 40 protsendi ainetest eesti keeles. Siiski esitas kooli hoolekogu taotluse venekeelse õppe säilitamiseks.

«Me oleme väga palju panustanud eesti keele õppesse ja meie kooli lõpetajad on konkurentsivõimelised ka praegu. Sellega meil probleemi pole. Aga õpetajate kaadriga, eriti hea kaadriga, on meil väga suur probleem. Häid õpetajaid ei ole kuskilt võtta,» rääkis Sõtnik.

Ta lisas, et eesti keele õpetamise tõttu ei tohi kannatada hariduse üldine kvaliteet. «Meil on näiteks väga hea ja tubli matemaatikaõpetaja, kes õpetab gümnaasiumis. Ma ei näe mingit põhjust hakata teda välja vahetama mõne inimese vastu, kes oskab ainult eesti keelt ja rohkem mitte midagi,» lausus Sõtnik.

Vähesed sobivad õpetajad meelitatakse tema sõnul nendesse koolidesse, kus on keelekümblusklassid. «Kuna nad on võtnud endale kohustuse keelekümblus läbi viia, siis nad teevad kõik, et õpetajad iga hinna eest enda juurde saada,» kurtis Tõnismäe reaalkooli direktor.

Üks keelekümblusklassidega kool on Pae gümnaasium ning seal eestikeelse õppega probleeme pole. Kooli direktori Izabella Riitsaare sõnul õpetatakse koolis juba praegu 60 protsenti ainetest eesti keeles ja nii pole koolil vaja seaduse täitmiseks pingutada.

«Meil on vaja teha ainult üks pingutus – leida koolile õpilased. Sest kui Tallinnas säilitatakse venekeelne õpe, siis on ju selge, et lapsed lähevad vene keeles õppima. Vaevalt et nad võtavad endale sellise lisakoormuse, et tulla õppima eesti keeles,» ütles Riitsaar.

Ta möönis, et piisava eesti keele oskusega õpetajad on Pae gümnaasiumis küll olemas, kuid selleks on tulnud pingutada. «Me oleme õpetajate leidmisse panustanud ja tänasel päeval on meil kaader olemas. Teeme kõvasti tööd, oleme sellised, et meie juurde tullakse ja jäädakse,» lausus Riitsaar ning lisas, et eesti õpetajaid pole lihtne leida, sest enamus neist vajaks enne vene koolis tööle asumist lisakoolitust.

Aga ka vene õpetajad on tema sõnul õppimisvõimelised. «Vene õpetajatest saab eesti keeles õpetajaid küll. Näiteks meie matemaatikaõpetaja alustas sel aastal eesti keeles õpetamist. Tegi C1 kategooria keeleeksami ära ja õpib eesti keelt edasi. Inimene on motiveeritud, ta tahab töötada,» ütles Riitsaar.

Sõtnik lausus, et ka teised koolid püüavad oma õpetajaid koolitada. «Näiteks oma loodusainete õpetaja õpetasime ümber, nii et ta hakkab eesti keeles tundi andma. Otsime ka teisi võimalusi, aga me ei saa oma töö kvaliteeti halvendada ainult selle nimel, et asi käiks eesti keeles. Ka meie lapsevanemad ei näe sellel mõtet, sellepärast nad niisuguse taotluse kirjutasidki,» lausus Sõtnik.

Kui vallandada need õpetajad, kes ei suuda eesti keeles õpetada, tekitaks see Sõtniku sõnul uue sotsiaalse probleemi. «Seadus on küll vastu võetud, aga selle rakendussätteid, et kuidas ja mille kaudu seda teha, ei ole. Seadus ütleb et õpetaja peab oskama eesti keelt tasemel B2. Aga sellest on eesti keeles vähe. Eesti keeles õpetamiseks peaks olema tase C1, ja tegelikkuses, mitte ainult paberil,» selgitas Sõtnik.

Tõnismäe reaalkool, kus sügisel jätkub venekeelne õpe, ei ole sugugi nii suur seaduserikkuja, kui esmapilgul võib paista. «Meil on praegu üle 40 protsendi eesti keeles ja me läheme selle tööga edasi. Kui inglise keeles toimuvad võõrkeeletunnid kõrvale jätta, siis oleks protsent juba üle 50,» ütles ta.

Kuigi Riitsaar on oma kooli õpetajad leidnud, on ka tema sõnul õpetajate puudus suureks probleemiks. «Meil oligi mõni aasta tagasi niimoodi – pole õpetajat, pole ka ainet. Kahjuks pole õpetajaamet tänapäeva ühiskonnas atraktiivne, ei eesti ega vene koolides.,» lausus Riitsaar.

Pae gümnaasium on seadusega esitatud nõuded täitnud, kuid direktori sõnul pole see kerge olnud. «Aga mõne teise kooli puhul ilmselt ongi nii, et milleks pingutada, kui saab ka kergemalt läbi. Meie oleme pidanud iga asja puhul pingutama. Mina leian, et laps peab koolis ikkagi eesti keele selgeks saama, selleks et olla teistega võrdväärne,» kinnitas Riitsaar.