Meelevaldselt ühtegi omavalitsust liita ei tohi

Õiguskantslet Ülle Madise oma töölaua taga. Foto: Tairo Lutter

Teeme õiguskantsleri Ülle Madisega haldusreformi teemal intervjuud neljapäeval, 25. mail. Eelmisel õhtul on haldusreformi vedanud riigihalduse minister Mihhail Korb esitanud tagasiastumisavalduse. Sel päeval on valitsus teinud otsuse uute Saaremaa ja Otepää valdade sundliitmise kohta. Need olid kaks piirkonda, kus kohapeal olid inimesed liitmisega päri ja valitsusel jäi vaid uute valdade teke kinnitada.

Mitmekümne valla ja linna saatus on aga endiselt lahtine, oodata on pikki juriidilisi vaidlusi. 15. oktoobril peaks igal pool Eestis valitama uued valla- ja linnavolikogud, aga kümnetes kohtades pole teada, millistes piirides ja mitu volinikku saab valida.

Millised võimalused on valitsusel haldusreformiga edasi minna, kui sundliidetavatest valdadest enamik on öelnud valitsuse sundliitmise kavale kindla ei? Seis on keeruline: mis saab edasi?

15. maiks pidid valitsuselt sundliitmise ettepaneku saanud omavalitsused esitama selle kohta oma arvamuse. Mõned on ettepanekuga nõustunud, aga enamik on vastu. Sealt on oodata halvemal juhul valimistejärgsesse aega ulatuvaid kohtuvaidlusi ja segadust.

Põhiseaduse järgi ei tohi valdu liita meelevaldselt, liitmiseks peab olema selge põhjus ja korralik argumentatsioon. Kohaliku omavalitsuse eesmärk Eestis on ühe hoomatava, loogiliselt kokku kuuluva territooriumi kogukonna ühiste asjade korraldamine.

Eriarvamused algavad juba sellest. Osa otsustajaid ja ka osa avalikkusest arvab, et kohalik omavalitsus on lihtsalt üks osa täitevvõimust, riigi käepikendus koha peal. Kui see oleks nii, oleks valdu lihtne liita. Pole otstarbekas haldusüksus ja kõik. Põhiseaduse järgi see põhjendus ei sobi. Meie põhiseaduses on kogukondlik omavalitsustüüp. Omavalitsusel on sõltumatu eelarve ja õigus lahendada kohaliku elu küsimused oma äranägemisel ja teatud ulatuses ka omal initsiatiivil, seaduse normita.