Valitud: «Ta lendab mesipuu poole» läkitatakse kosmosesse

Foto: pixabay.com

Avaliku hääletuse tulemusena selgus laupäeval, et kosmosesse läkitatakse «Ta lendab mesipuu poole». Just see, Peep Sarapiku loodud laul, millele teksti pärandas Juhan Liiv. Tänavu suvel peetava XII noorte laulupeo «Mina jään» kunstiline toimkond valis välja kaheksa peol kõlavat laulu, millest avalikul hääletusel selguski lemmik. Laul saadetakse EstCube ja Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) Mektory satelliidiga kosmosesse.

Kosmoselauluks pürgides said rahvalt enim hääli laulupidude klassikasse kuuluvad teosed ning võitjaks osutus Peep Sarapiku üleva viisiga 1999. aastast kõigil üldlaulupidudel ja enamikul noorte laulupidudest kõlanud «Ta lendab mesipuu poole». XII noortepeol kõlab lugu lõpuühendkoori esituses ning samal hetkel salvestatakse ka kosmosesse saadetav helifail.

Seejärel salvestatakse see satelliitide ESTCube-2 ja TTÜ100 mällu ning lennutatakse järgmisel ja ülejärgmisel aastal avakosmosesse. TTÜ Mektory satelliidiprogrammi juhi Rauno Gordoni sõnul avastati satelliiti ehitades, et laulupeo laulu kosmosesse kaasavõtmine on võimalik ning oleks tore kingitus Eesti Vabariigi 100 sünnipäevaks.

ESTCube’i projektijuht Kadri Bussov kinnitab, et kui laul on orbiidile tiirlema saadetud, saab maa pealt uuesti kuulata, kas see on endale ka mõne kosmilise noodi külge saanud.

Kokku vaadati hääletusel osalenud lugusid ligi 10 000 korda ning oma hääle andis ligi 2000 inimest.

Nii teavitas Laulu ja Tantsupeo toimkond rõõmusõnumist:
«Aitäh Sulle, et aitasid Mesipuu taevasse Kahjuks Peep Sarapik oma pala ühendkooride esituses ei kuulnudki – ehk siis nüüd, sääl taevastel radadesl.
Aitäh, ESTcube2 ja TTÜ Mektory!
Aitäh EV100!
Euroopa Komisjonile aitäh viteotutvustuste tootmise toetuse eest! #minajään»

 

Kes oli PEEP SARAPIK (1949-1994)? 

Nooremate inimeste arvates oli «Ta lendab mesipuu poole» Gustav Ernesaksa loodud laul, mille maestro kirjutanud suurema sekelduse vältimiseks lihtsal varjunime all. Tegelikult muidugi nii see polnud. 

Helilooja ei kuulnud iial oma laulu ühendkooride esituses, rääkimata laulupeost. Ent seda suurem on lauljate ja publiku austus helilooja vastu, kes kirjutas oma teose otse rahva hinge. 

Sõprade seas Pepena tuntud loojat kirjeldades ütlevad mäletajad peamiselt, et ta oli tõmmu, tumeda pea ja musta habemega ning et ta ei näinud üldse mitte eestimaine välja.

Kuid sõbrad teavad ka, et Peep põles erada leegiga. Kui ta 1994. aastal 45-aastasena suri, jäi temast maha suur hulk kooriloomingut (peamiselt sega- ja meeskoorile), on ka teada mõned instrumentaalpalad (keelpillidele ja orelile). 

Heliloomingu kõrval oli Sarapik pühendunud dirigent – ta juhatas Tallinna Õpetajate Meeskoori, mitmeid koore projektina, kõige pikemalt aga ERKI Kammerkoori – aastast 1981 ehk selle asutamisest kuni oma surmani 1994. aasta detsembris.

KAS TEADSID, ET

• Sarapik kirjutas selle laulu algselt Juhan Liivi ühele teisele luuletusele «Ma lillesideme võtaks». Töö käigus vahetus üks liivi luuletus teise vastu.
• Liivi kirjutatud luuletus «Ta lendab mesipuu poole» ilmus 1905. aasta pereajakirjas «Linda».
• Samal tekstile on koorilaule loonud ka Miina Härma, Juhan Simm ja Riho Päts.
• Sarapiku loodud «Ta lendab mesipuu poole» laul kõlas laulupeol esmakordselt 1993. aasta noortepeol segakooride esituses.
• Lõpuühendkoorid on laulnud laulu alates 1999. aastast.