Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Põlvasse paigutatud süürlane ajakirjale Time: see on nagu sundabielu (34)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Põlvas elav Süüria pagulane Iyman ajakirja Time videos.
Põlvas elav Süüria pagulane Iyman ajakirja Time videos. Foto: Kuvatõmmis videost

Ajakiri Time on teinud loo Põlvasse elama paigutatud Süüria pagulastest, kes eluga Eestis sugugi rahul ei ole.

Iyman Ateeki ja tema meheõe Taimaa Abazli perekonnad suunati Eestisse elama Euroopa Liidu pagulaste ümberasustamise kava raames. Eesti ei olnud nende endi valik. Kui Iyman ja Taimaa 2016. aasta 17. veebruaril Türgist kummiparvega Kreekasse teele asusid, arvasid nad, et ühinevad mõne päeva pärast Saksamaal oma sugulastega. Selle asemel jäid nad Euroopa Liidu suletud piiride taha lõksu.

Pärast ligi aastat aega põgenikelaagris pakuti neile ümberpaigutamist ainult Eestisse. «See tundub nagu korraldatud abielu,» lausus Iyman. «Nagu siis, kui perekond sunnib tütart abielluma inimesega, keda ta ei valinud või kes talle ei meeldi.»

Kreekast on teistesse Euroopa riikidesse ümberpaigutatud ligikaudu 13 500 põgenikku. Enamik neist oleks eelistanud minna Saksamaale, Rootsi või Prantsusmaale, kus on suured immigrantide kogukonnad ja pagulaste vastuvõtmisel pikk ajalugu.

Time kirjutab, et selle asemel on paljud neist saadetud väiksematesse, vähemjõukatesse ja homogeensematesse riikidesse nagu Eesti, et pagulaste vastuvõtmise koormat riikide vahel hajutada. Selle tulemus on USA väljaande hinnangul sotsiaalne eksperiment, kus perekonnad nagu Iymani oma tõugatakse ühiskondadesse, millel on võõraste kultuuridega väga vähe kogemusi.

Time kirjutab, et 1,3 miljoni elanikuga Eesti teeb kõik endast võimaliku, et teha nende siirdumine uude ühiskonda võimalikult mugavaks. Väljaande sõnul on Eestil üks põhjalikumaid pagulaste integratsioonipakette Euroopas, riik pakub igale pagulasperekonnale möbleeritud korteri kohe saabudes, keelekursusi, lastele kooli, tõlketeenused ja tugiisiku. See on lisaks sotsiaalabitoetustele, mis on kättesaadavad kõigile Eesti kodanikele. Time märgib, et näiteks Leedu ei paku eluaset ning napid toetused lõppevad kuue kuu pärast.

Väljaanne märgib, et sellegipoolest näib, et Eesti suuremeelsusest ei piisa. Alates programmi algusest on Eesti vastu võetud 150 pagulasest juba veerand lahkunud, kasutades ära Euroopa lahtisi piire, et ühineda sugulastega või otsida paremaid võimalusi mujal. Seda hoolimata sellest, et nad riskivad nii jääda ilma kõikidest toetustest ja võimalusest taotleda varjupaika.

Time toob välja, et Eestis on üks Euroopa väiksemaid moslemi kogukondi ja Eestis ei ole ühtegi mošeed, ainult palvesaal pealinnas Tallinnas. Moslemite kombe järgi tapetud loomade halal-liha on väljaspool Tallinna keeruline kätte saada.

Nii nagu Iyman ja Taimaa on enamik pagulasi Eestis paigutatud väiksematesse linnadesse ja küladesse. Time selgitab, et see poliitiline otsus tehti praktilistel kaalutlustel: arvati, et hõredalt asustatud maapiirkondades on paremad võimalused kooli- ja töökohtade leidmiseks, samuti keeleõppeks.

Iymani ja Taimaa kolmeaastased lapsed said kohe lasteaiakoha ja nende Kreekas paarikuuse vahega sündinud imikud saavad pooleteiseaastaselt minna sõime.

Ent rahulik üksindus, mida eestlased nii kõrgelt hindavad, ainult rõhutab süürlaste isoleeritust. Nemad eelistavad lärmakat suhtlemist suurtes kogukondades ja usukaaslaste lohutust.

«Nad teavad, et me oleme kõik moslemid,» ütles Iyman ja jätkas: «Miks ei võinud nad panna meid kõiki kokku Tallinna? Seal saame me vähemalt halal’i süüa.»

Küsimusele, kas kaunis metsamaastik akna taga ei paku mingit kompensatsiooni, vastab Iyman Süüria ütlusega: «Isegi paradiisis ei ole ilma inimesteta lõbus.»

«Elu Euroopas on väga teistsugune sellest pildist, mida meie endale maalisime kui lahkusime Süüriast,» lausus ta. «Me olime idioodid.»

Time kirjutab, et kui põgenikud oleksid tulnud otse Süüria lahinguväljadelt, oleksid nad sooje kortereid ja heldeid toetusi rohkem hinnanud. Ent enamik neist on veetnud aasta Kreekas ja oodanud kurnavale teekonnale triumfeerivat lõppu, nähes Facebookist ja Instagramist Saksamaale või Rootsi läinud pagulaste õnne. Eesti oma külmade talvede, endasse tõmbunud inimeste ja piiratud majanduslike võimalustega ei vasta nendele fantaasiatele ega isegi Iymani ja Taimaa endisele mugavale keskklassi elule Süürias.

Eesti ümberpaigutamisprogrammis töötav naine ütleb Time’ile, et paljud asjad tehakse õigesti, kuid läbi kukutakse ootustele vastamisega. Küsimusele, kui palju eduka integratsiooni juhtumeid naine näinud on, vastab ta: «Ausalt? Null.» Naine peab põhjusteks kliimat, raskusi keele õppimisel, võimetust leida rahuldust pakkuvat tööd ning suure sisserändajate kogukonna puudumist.

Süürlased kurdavad artiklis ka tomatite väljapressijalike hindade üle kohalikus Eesti poes. «Neli eurot kilo!» hüüatas Iyman. «Paistab, et me hakkame siin piiri peal elama. Kui me ostame lastele riideid, ei jää meil piisavalt toidu jaoks. Ja kui me ostame toitu, ei suuda me raha säästa.»

Vaata videot ja loe kogu artiklit Time ajakirjast.

Märksõnad

Tagasi üles