Versioon: Vene diplomaadid saadeti välja mitte luuramise, vaid jultumuse pärast

Venemaa lipp Foto: Reuters / Scanpix

Eesti saadab riigist välja kaks Venemaa Narva konsulaadi diplomaati, kommenteerimata väljasaatmise põhjuseid. Venemaa välisministeerium nimetas seda ebasõbralikuks sammuks, mis ei jää kindlasti vastuseta.

Eesti saadab riigist välja kaks Venemaa Narva konsulaadi diplomaati, ametnikud väljasaatmise põhjuseid ei kommenteeri, kuid enamasti on sellised juhtumid seotud spionaažiga.

Eesti võimud andsid noodi riigist lahkumiseks Venemaa peakonsulile Narvas Dmitri Kazjonnovile ja konsulile Andrei Surgajevile.

ETV+: tegemist ei pruugi olla ebaseadusliku luuretegevusega

ETV+ väidab oma allikatele tuginedes, et tegemist ei pruugi olla ebaseadusliku luuretegevusega, vaid lihtsalt käitumisega, mis ei sobinud diplomaatidele.

Allikate väitel kohtusid Venemaa peakonsul Narvas Dmitri Kazjonnov ja konsul Andrei Surgajev hiljuti Kiviõli linnapeaga Nikolai Vojekiniga. Diplomaatide suhtumine munitsipaalametnikusse olevat olnud lugupidamatu. Vestlus on jäädvustatud ja see võis olla peamine põhjus nende maalt väljasaatmiseks.

Väidetavalt käis jutt ühe hiljutise vahejuhtumi üle. Nimelt ilmus 16. mai ööl vastu 17. monumendile Nõukogude pommitaja Pe-2 meeskonnale, mis lasti Eesti kohal 1944. aastal alla, järgnev kirjutis: «Need mõrvarid pommitasid minu vanaema. Põlegu nad põrgus!»

Monument paikneb kohaliku elaniku Sarkis Tatevosjani krundil. Mees on kohaliku sõjaveteranide liidu juht ja Venemaa kaasmaalaste ühenduse liige.

Kapo ja Eesti välisministeerium ei kommenteeri

Kaitsepolitseiameti pressiesindaja Agnes Suurmets-Ots ütles Postimehele, et kapo on juhtunust teadlik, kuid nad ei kommenteeri seda. Ka välisministeeriumist kinnitati, et info vastab tõele, kuid rohkem nad väljasaatmist ei kommenteeri.

Kapo endine peadirektor, tänane parlamendisaadik Raivo Aeg (IRL) tõdes täpsemaid asjaolusid teadmata, et tõepoolest on sellised väljasaatmised üldjuhul seotud spionaažiga. 

«Tavaliselt on küll nii, et kui diplomaat hakkab akrediteeritud riigi vastu töötama, siis pole diplomaadiga muud teha kui ta kuulutada persona non grataks ja riigist välja saata,» ütles Aeg Postimehele.

Sellisele sammule võivad venelased tema sõnul vastata oma käiguga ja mõne Eesti diplomaadi Venemaalt välja saata. «Juba kasvõi sellepärast, et kedagi välja saata. Siis pole enam tähtis, kas konkreetne inimene on neil ka mingis huviorbiidis olnud,» ütles Aeg.

Venemaa: juhtunu kinnitab Eesti valitsuse destruktiivset poliitikat

«Loomulikult ei jää see adekvaatse vastuseta. Eesti võimude avalikult vaenulik aktsioon raskendab kindlasti veelgi enam kahepoolseid suhteid, mis on niigi Tallinna poolt juba tupikusse aetud,» öeldakse Vene välisministeeriumi pressiosakonna avaldatud kommentaaris. «Vaatame seda Tallinna sammu kui provokatiivset ja põhjendamatut.»

«Paistab, et keegi soovib veelgi rohkem teravdada olukorda Venemaa piiridel, toetada müüti Vene ohust selle kõigis väljendusvormides, õigustada Eesti võimude vene-vaenulikku poliitikat ja meie riigi ohjeldamise konfontatsioonilist kava,» lisas Venemaa välisministeerium. «Juhtunu ainult kinnitab Eesti valitsuse destruktiivset poliitikat, mis on vastuolus kahe naabermaa pikaajaliste huvidega. Vastutus tagajärgede eest lasub Eesti võimudel,» märgitakse kommentaaris.

Kossatšov kutsub Eestile korralikult vastama

Venemaa parlamendi ülemkoja väliskomisjoni esimees Konstantin Kossatšov kutsus vastama Eesti otsusele saata riigist välja kaks Vene diplomaati korralikult ja selliselt, et see oleks õpetuseks ka teistele riikidele.

«Mida me peaks tegema? Reageerima korralikult ja selliselt, et see ei jätaks ruumi vastusüüdistustele, kuid samas nii, et see annaks sõnumi ka teistele,» ütles Kossatšov uudisteagentuuri Interfax teatel.

Kossatšovi sõnul on kahe Narva peakonsulaadi töötaja väljasaatmine Eesti valitsuse Vene-vaenuliku poliitika järjekordne samm. Tema hinnangul on sellise poliitika eesmärgiks Venemaa ärritamine, pingete kruvimine ja Venemaa-poolsete vastumeetmete provotseerimine.

«Seda vastust esitatakse siis kui agressiooni väljendust ja tõestust [Venemaa] ohtlikkusest, mida saaks kasutada NATOs ja Euroopa Liidus enda meelde tuletamiseks, USA tähelepanu tõmbamiseks ja täiendava poliitilise, rahalise ja sõjalise toetuse saamiseks,» ütles föderatsiooninõukogu väliskomisjoni juht.

Kossatšovi väitel on Eesti viimase veerandsajandi jooksul ainult sellist poliitikat Venemaa suuna ajanudki.