Leedus põhjendatakse karmi alkopoliitikat ENSV ajaga

Foto: Mirjam Laater

Karme alkoholipiiranguid ei kavanda mitte ainult Eesti, vaid ka Leedu. Leedu võimuerakond tõi tõhusa alkoholivastase võitluse näitena Eestit. Tõsi küll, andmed olid pärit nõukogude ajast.

«Aastatel 1986 kuni 1988 viidi Eestis läbi alkoholivastane kampaania ja alkoholi tarbimine vähenes 10,9 liitrilt 6,6 liitrile ühe täiskasvanu kohta. Ka enesetappude arv vähenes. Enne alkoholivastast kampaaniat oli pea iga teine enesetapp (47,9%) seotud alkoholiga ja kampaania aitas vähendada alkoholiga seotud enesetappe ,» seisab Leedu võimuerakonna Talurahva ja Roheliste Liidu sotsiaalmeedia postituses.

Tasub teada

2016. aastal tarbiti Eestis ühe täiskasvanud elaniku kohta 9,9 liitrit ja kõigi elanike kohta 8,3 liitrit absoluutalkoholi.

• Loe pikemalt Leedus toimuva kohta: «Leedu peab alkoholi vastu džihaadi»

Praegu on Eesti küll Baltimaades alkopoliitika karmistamisel esirinnas, kuid toona oli tegu toonase NSVL juhi Mihhail Gorbatšovi algatatud alkoholi vastase võitlusega, mis algas 1985. aastal ja toonased meetmed olid väga ranged. Miilitsa ülesanne oli joobetunnustega inimeste jahtimine avalikes kohtades ja nende paigutamine kainestusmajja, kirjutab Airi Värnik oma arvamusartiklis «Gorbatšovi hiigeleksperiment viinaga».

Juhtunust teatati kainestusmajas viibinu töökohta ja pärast  kolme sellist karistust oli õigus inimene töölt vallandada. Vallandada võis ka tööl joobetunnustega viibimise eest.  Eestis olid spetsiaalsed asutused – töö ja ravi kolooniad, kuhu kohus võis saata kuni kaheks aastaks,  kui isik oli alkoholi tõttu töölt vallandatud, kui ta oli alkoholismi diagnoosiga töötu või kui ta häiris oma käitumisega oma perekonda ja naabreid või keeldus vabatahtlikust alkoholismiravist.

• Pikemalt loe sel teemal «Airi Värnik: Gorbatšovi hiigeleksperiment viinaga»

Leedu uus alkoholipoliitika

Juuni esimesel päeval selgub, kas Leedu parlamendis kiidetakse heaks seadus, mis keelab järgmisest aastast keelata alkoholimüügi alla 20aastastele. Selle nädala neljapäeval arutas seim muudatusi alkoholikontrolli seaduse osas, mille käigus otsustati mitte toetada vanusepiirangu jätmist praegusele 18 eluaasta tasemele.

Lisaks sellele tahab seim piirata alkoholimüüki avalikel üritustel, piirates selle selleks ettenähtud tsoonidesse, kus võib müüa jooke, mille alkoholi sisaldus ei ületa 7,5 protsenti. Kui eelnõu vastu võetakse rakenduks muudatus 2020. aastast.

Seimis olid arutlusel veel ka alkoholimüügi kellaajalised piirangud ja alkoholireklaami täielik keelamine.

Eesti alkoholipoliitika

Riigikogus on praegu arutusel eelnõu, millega soovitakse keelustada alkoholi välireklaam ning pikendada kellaajalist reklaamipiirangut raadios ja teles kella 21-lt 22-ni. Alkoholireklaami ei tohi esitada ka ajalehe ja ajakirja ning nende lisaväljaannete esi- ja tagakaanel.

Poodides keelatakse alkoholi degustatsioonid ja happy hour ehk võimalus pakkuda mingitel tundidel alkoholi tavapärasest soodsamalt. Samuti ei tohi alkohoolse joogi multipakendi ostmine olla soodsam kui üksiku joogi ostmine. Alkohoolsed joogid peavad edaspidi olema poodides paigutatud teistest kaupadest eraldi ega tohi olla märgatavalt nähtavad õuest. Lisaks kehtestab eelnõu piirangud üle 600-ruutmeetrise müügipinnaga kauplustele. Nendes kauplustes ei tohi alkohol olla nähtav ka ülejäänud müügisaalist

Eelnõus karmistatakse ka müüjatele kehtestatud nõuet tuvastada alkohoolsete jookide ostja vanus. Seadusemuudatusega lubatakse kontrollostud nii alaealistele alkoholimüügi keelu täitmise kontrollimiseks kui ka salaalkoholi müügi tuvastamiseks. Uus seadus oli kavas jõustada 2018. aastast. Lisaks on valitsus otsustanud märgatavalt tõsta alkoholiaktsiisi.

Sotsiaalministeerium loobus esialgsest plaanist keelata alkoholimüük tanklates.

Lätis tõusis alkoholiaktsiis 1. märtsil, lõunanaabrid keelasid õllemüügi kaheliitristes pudelites.