/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/09/04/2041631t1h301d.jpg)
Valdav enamus Eesti inimestest arvab, et vabaõhuüritustel ning avalikes kohtades tuleks suitsetamist praegusest veelgi enam piirata, selgub värskest uuringust.
Uuring: enamik inimesi pooldab suitsetamise piiramist vabaõhuüritustel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel läbi viidud uuringust selgub, et kõige enam toetati suitsetamise piiramist avalikel üritustel, nagu kontserdid ja laulupeod, kus suitsetamise piiramist pooldaks 78 vastanutest, teatas MTÜ esindaja. Ühistranspordi sõlmpunktides pooldaks suitsetamise piiramist 77 ning välikohvikutes 69 protsenti.
Suitsetamise piiramist kortermajade rõdudel toetas 56 ning linnatänavatel 54 protsenti vastanutest.
Inimestel paluti vastata nelja pallisel skaalal, kas suitsetamist tuleks piirata välikohvikutes, avalikel üritustel, nagu näiteks kontserdid, laulupeod ja laadad, linnatänavatel, ühistranspordi sõlmpunktides ning kortermajade rõdudel.
«On väga rõõmustav, et inimeste teadlikkus passiivse suitsetamisega seotud ohtudest on sedavõrd kõrge,» ütles Tartu Ülikooli kliinikumi kopsukliiniku juhataja Rain Jõgi. «Tõepoolest, mitmed teadusuuringud, nii eksperimentaalsed kui epidemioloogilised, on näidanud, et passiivne suitsetamine on oluline haiguste riskitegur. Enamgi veel, üks hiljutine uuring näitas, et mehe suitsetamine enne 15. eluaastat suurendab oluliselt tema lapse haigestumist astmasse. Seega ei kahjusta suitsetamine mitte ainult suitsetaja enda ja temaga koos passiivselt suitsetajate tervist, vaid avaldab negatiivset mõju ka järeltulevale põlvele.»
Küsitlusele vastanutest oli mittesuitsetajaid 71, igapäevaseid suitsetajaid 20 ning paar korda nädalas või veel harvem suitsetajaid kaheksa protsenti. Suitsetavatest inimestest pooldab enamus suitsetamise piiramist vaid avalikel üritustel ja ühistranspordi sõlmpunktides.
Küsitlus viidi läbi veebikeskkonnas 17.-22. maini ning sellele vastas 1005 vähemalt 18-aastast Eesti elanikku.