Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Eesti passiga imik sattus bürokraatia hammasrataste vahele (9)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

«Kahte Eesti kodanikku (täiskasvanud mees ja kahekuune imik) tahetakse välja saata Donbassi (Venemaa kontrolli all olev Ukraina ala- toim), kuna lapse ema  viibis Schengeni viisaruumis üks päev lubatust kauem ja nüüd ei saa me isegi abielluda,» sellise kirja saatis Eesti kodanikust Tiit venekeelsele Postimehele. Vanemate apsu tõttu tekkinud segadus nõudis ametnikelt inimlikkust.

«Me kaalusime kaua, kas elada koos ja kui otsustame, siis kus,» rääkis ajalehe poole pöördunud Tiit (täisnimi toimetusele teada). Mees on Eesti kodanik ja viimased 20 aastat elanud väljaspool isamaad. «Mul oli palju tööd, rändasin mööda maailma ringi,» rääkis mees. Ta tunnistab, et nad on tekkinud olukorras ise süüdi, kuna venitasid asjaajamisega. Aga mingid erandid võiksid mehe sõnul seaduse silmis siiski olla.

Oma Ukraina kodanikust kaasaga tutvus mees Venemaal. Kui selgus, et oodata on perelisa, siis tuli Scehngeni viisaga Marina mehe soovil Eestisse sünnitama.  Probleemid tekkisid siis, kui pere eksis Eestis viibimise päevade lugemisega.  «Me arvasime, et aega on ja läksime (viisat pikendama – toim) kõige viimasel päeval, järgmisel päeval oleks naine pidanud Eestist lahkuma,» rääkis mees.

Ukraina passiga ei pruugi Venemaale pääseda

Kõige viimane hetk asjade ajamiseks oli reede ja kuna politsei- ja piirivalveameti vastavat osakonda hakati sulgema, siis paluti neil tulla esmaspäeval tagasi. «Aga esmaspäeval öeldi meile, et naine viibib Eestis ebaseaduslikult ja anti talle ettekirjutus lahkuda riigist 30 päeva jooksul.» Mehe sõnul läks ta paanikasse, sest Marina plaanis Eestist lahkuda kolme kuu pärast. Laps oli ettekirjutuse saamise ajaks saanud Eesti kodakondsuse ja selleks, et ta saaks koos emaga Venemaale sõita, oli vaja viisat. Kui laps peaks vajama Venemaal arstiabi, siis tuleks Eesti kodanikul selle eest maksta.

Aga miks Venemaale, kui ema on pärit Ukrainast? «Asi on selles, et naine on Donetskist. Seal pole praegu midagi teha, eriti rinnalapsega. Ma neid sinna lihtsalt ei lase,» kinnitas Tiit.

Asjad läksid aina keerulisemaks, sest neil päevil peaks Ukraina parlament võtma vastu otsuse kehtestada viisanõue Venemaa kodanikele. Kui see otsus langetatakse, siis ilmselt Venemaa vastab omapoolse käiguga ning Marinal tulekski oma Ukraina passiga sõita Donetskisse. «Aga koos Marinaga sõidan ka mina ja meie kahekuune laps. Just seepärast ma kirjutasingi toimetusele, et Eestist püütakse Donbassi välja saata kaks Eesti kodanikku,» rääkis mees.

Tiidu sõnul soovitasid ametnikud neil abielluda, kuid perekonnaseisuosakond keeldus avaldusi vastu võtmast, kuna naisele oli tehtud ettekirjutus riigist lahkumiseks.

«16. mail pöördus politsei- ja piirivalveameti Pinna teenindusse Ukraina kodanikust naine, kes soovis pikendada viisat. Kuna naise viisa alusel riigis viibimise aeg oli läbi, siis oli tema riigis viibimine muutunud ebaseaduslikuks,» selgitas Põhja prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse juht Indrek Aru. Sellele tuginedes koostas politseiametnik naisele lahkumisettekirjutuse.

Lahendus on olemas

Menetluse käigus selgus, et naisel on Eesti kodanikust elukaaslane ja vastsündinud laps. «Ametnikud võtsid kõiki neid asjaolusid arvesse ning pakkusid naisele erinevaid võimalusi, kuidas muuta oma riigis viibimine seaduslikuks,» rääkis Aru. Naisele selgitati, et tal on võimalik taotleda elamisluba ning kui ta seda kohe taotleb, siis saab lahkumisettekirjutuse tähtaega pikendada ja naine ei pea Eestist lahkuma.

 «Kui tavapäraselt koostatakse riigis ebaseaduslikult viibivatele inimestele sissesõidukeeld, siis selles olukorras seda naisele ei kohaldatud just seetõttu, et võeti arvesse seda, et tal on väike laps,» rääkis Aru. See tähendab ametniku sõnul ennekõike seda, et isegi kui naine ei taotleks endale kohe elamisluba, vaid otsustaks lahkuda teise riiki, siis hiljem on tal võimalik Eestisse tagasi tulla.

Tiit pöördus pärast selle vastuse saamist uuesti ametnike jutule. «Nad rääkisid meiega juba hoopis teisiti: hästi viisakalt, sooviga meid tõesti aidata. Meile pakuti võimalus kirjutada elamisloa saamise taotlus ning mitte minu, vaid poja andmete alusel,» rääkis mees. Väljasõiduotsuse täitmise tähtaega lubati pikendada kuni elamisloa saamiseni. Kuid selgus, et ohtrate dokumentide  tõttu võib see aega võtta kuni viis kuud. Siis pakuti perele teist varianti olukorra lahendamiseks. «Me sõidame Kiievisse, abiellume seal ja siis vormistame Marinale Eesti elamisloa,» rääkis Tiit.

Tagasi üles