/nginx/o/2015/06/18/4196451t1heb7c.jpg)
Kiltsi lennuväli Haapsalu lähistel on aastaid olnud koduks kiirendusvõistlustele ja muudele lennundusest kaugetele üritustele. Nüüd aga on plaanis see selliselt korda teha, et seal saaksid esialgu maanduda hobilendurid, kaugemas tulevikus tahetakse seal alustada ka ärilise tegevusega.
Sügisel võtsid Haapsalu linn, Ridala Vald ja lennuvälja omanik kaitseliit vastu põhimõttelise otsuse, et teevad lennuvälja korda selliselt, et seda saaks kasutada visuaallendudeks. Viimastel aastatel on lennuvälja kasutatud kiirendusvõistlusteks, ka on seal maandunud USA ründelennukid. Selleks, et vanale sõjaväelennuväli lennuväljana ka registreerida, tuleb sellele elu uuesti sisse puhuda.
Praegu on Eestis kokku 11 registreeritud lennuvälja. Neist suuremad on Tallinnas, Tartus ja Pärnus, lisaks neljal saarel ning väiksemad lennuväljad Viljandis, Raplamaal ja kaks tükki Võrumaal. Mida kõike selleks on vaja Kiltsis teha, selgub tuleval nädalal, kui Tallinnast sõidab olukorda hindama lennuameti ekspert.
«Kui rada remonti ei vaja, on minimaalsetele lennuohutusnõuetele vastamiseks vaja maha märkida kasutatav raja osa ja paigaldada tuulekott, täita või katta raja vahetus läheduses asuvad kaevud ja kraavid ning kontrollida, et lennuvälja lähiümbruses ei oleks lähenemis- ja tõusuprotseduure mõjutavaid kõrgtakistusi, nagu näiteks puid ja ehitisi. See, kui tehtav see on, kaua aega võib võtta ja kui suuri kulusid nõuab, peakski 30. mail toimuv kontroll näitama,» selgitas lennuameti lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna vaneminspektor Andres Lainoja.
Kui esialgu on plaanis lennuväljale lubada visuaallendudeks vaid hobilendureid, siis kauges tulevikus soovitakse koguni luua eeldused ärilise tegevuse alustamiseks. Praegu piisaks vaid lennuvälja registreerimiseks, ärilise tegevuse jaoks on kogu protsess oluliselt aega- ja rahanõudvam. Küll aga annaks viimane oluliselt rohkem võimalusi.
Endise Nõukogude Liidu armee poolt rajatud Kiltsi lennuväli laiub umbes 800 hektari suurusel alal. Betoonkattega rajad on 2500 meetrit pikad, lennukite tarbeks oli 28 angaari. Lennuvälja rajamist alustati 1939 ja kasutati esialgu kuni 1956. aastani, 1969. aastal see rekonstrueeriti. Nõukogude vägede lahkumise järel on lennuväli lagunenud, pärandusena on säilinud vanad lennukiangaarid, kasarmuhooned ja lennurajad.
Kiltsi lennuväli on kaitseliidu Lääne malevale kuuluv maa-ala. (allikas: puhkaeestis.com)
Projekti eestvedaja, SA Läänemaa Arenduskeskus juhataja Andres Huul jääb detailidest rääkides kidakeelseks. Seda enam, et detailid pole veel päris paigaski. Teada on see, et kui lennuamet annab konkreetsed juhised, mis on vaja kõik ära teha, siis saab ka juba hanke välja kuulutada.
«Kaitseliit on huvitatud sellest, et Kiltsi lennuväli saaks selliselt korda, et seda registrisse kanda. Konkreetseid otsuseid panustamise osas veel ei ole,» ütles kaitseliidu avalike suhete osakonna leitnant Merle Norit Postimehele.
Kuna maalapp koos lennuväljaga kuulub kaitseliidule, tähendaks selle lennuväljana taas kasutuselevõtmine, et hobilendurid vajaksid maandumiseks kaitseliidu luba.
Millised lennukid võiksid tulevikus hakata kunagist sõjaväelennuvälja kasutama? Lainoja sõnul sõltub see suuresti sellest, kui suur osa lennurajast on kasutatav.
«Ühest küljest on tegu 2,5 kilomeetrit pika ja 45 meetrit laia betoonkattega rajaga, mida mõõtmete poolest võiks kasutada kasvõi Airbus 320 ja Boeing 737. Teisest küljest on tegu mahajäetud militaarlennuväljaga, mida taasiseseisvumisajast saadik pole hooldatud ning mille raja ja ruleerimisteede kandevõime on teadmata,» ütles Lainoja.
:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)