Praegune sisseränne taastoodab nõukaaja probleeme

Kuigi ENSV on ammu ajalooks saanud, elatakse Eestis jätkuvalt kahes paralleelses ühiskonnas. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Seni väga karmi sisserändepoliitikat järginud Eesti muutub tööandjate soovidele vastu tulles leebemaks. Kuna lõviosa Eestisse tulijatest on pärit endisest Nõukogude Liidust ning Eesti haridussüsteem on ikka veel kakskeelne, ei sulandu tulijad Eesti ühiskonda, vaid elavad edasi venekeelses paralleelmaailmas.

«Praegust rännet mõjutavad vastandlikud jõud,» rääkis Tartu Ülikooli professor Tiit Tammaru. Ühest küljest on Eesti jõukus kiiresti kasvanud, mis meelitab siia inimesi Venemaalt ja Ukrainast. Teisalt kasvab ebavõrdsus Eesti ühiskonnas ja meie madalapalgalised lähevad tööle välismaale.

«Euroopas on sisseränne alates Teisest maailmasõjast olnud tööandjakeskne ja nende juhtimise all,» rääkis Tammaru. Euroopat valitsenud mõttelaad on aga viinud tõsiste lõimumisprobleemideni. Sisserändajatele pakutakse madalapalgalist tööd, mida oma inimesed teha ei soovi. Samas on vähe palka saavatel inimestel vähem valikuid eluaseme hankimiseks ja nii tekivad terved sisserändajate linnaosad. Lapsed lähevad kooli kodukandis. «Nii kasvab segregatsioon ka koolis,» rääkis Tammaru.