Kurb paradoks: Eesti saab uusi elanikke juurde, kuid noored lahkuvad võõrsile

Foto: SCANPIX

Kuigi Eestisse kolis mullu elama rohkem inimesi kui siit lahkus, selgub statistikast, et aina enam Eesti kodanikke on otsustanud kodumaad vahetada

Eestisse rändas 2016. aastal sisse 14 822 inimest ja Eestist välja 13 792 inimest, teatab Statistikaamet. Sisseränne ületas väljarännet teist aastat järjest. Enamik rändes osalejatest olid Eesti kodanikud, ent nende rändesaldo oli negatiivne.

Enamik rändes osalejatest on Eesti kodanikud, kuid rohkem on neid lahkujate seas, mille tulemusel oli Eesti kodanike rändesaldo 2016. aastal 2000 inimesega negatiivne. Rändes osalevad 20–59-aastased Eesti kodanikud ja saldona kaotab Eesti peamiselt kahekümnendates eluaastates kodanikke.

 Eestisse sisserändajad on pärit enamasti Soomest (45% sisserännanutest), Ukrainast (11%) ja Venemaalt (11%). 88 protsenti sisserännanutest on pärit Euroopast, enamasti Euroopa Liidust. Väljarändajate peamine sihtkoht on endiselt Soome (58%), teisel kohal on Suurbritannia (9%). 94 protsenti väljarännanutest on lahkunud mõnda Euroopa riiki. Väljastpoolt Euroopat asuvatest riikidest sisserändajad on eelnevalt elanud USA-s, Austraalias ja Indias. Eestist väljapoole Euroopat väljarändajate puhul on populaarsemad sihtkohad Austraalia ja USA.

Rände tulemusel kasvas Eestis kõige rohkem Ukraina kodanike arv – 2016. aastal saabus Eestisse 850 Ukraina kodanikku enam kui Eestist lahkus. Rändesaldo suuruse põhjal järgnesid Vene, Soome ja Läti kodanikud.

Kõige rohkem vahetavad üle riigipiiri elukohta 20–39-aastased. Rände tõttu kasvab rahvastikus enim 15–39-aastaste vanuserühm. 60 protsenti rändes osalejatest on mehed ja 40 protsenti naised. Meeste rändesaldo on naiste omast neli korda suurem – mehi saabus 2016. aastal Eestisse 800 rohkem kui siit lahkus, naisi vastavalt 200.