Viis aastat tagasi meie seast lahkunud Vello Orumetsa peetakse üheks Eesti estraadilavade mõistatuslikumaks kujuks, kes kõike – eriti mis puudutas tema hingeelu – ainult enda teada hoidis. Kuulake ja vaadake kas või temast jäänud raadio- või telesaateid – nii kidakeelset intervjueeritavat kui Orumets on raske leida. Isegi kui laulja 1995. aastal rängas autoõnnetuses kannatada sai, ei öelnud ta raadioreporter Marje Lengile muud, kui et saab nüüd süüa vaid putru ja suppi. Samuti on Vähi tähtkujus sündinud, 190 sentimeetri pikkune Orumets, keda lähemad kamraadid Musuks ja Kikuks kutsusid, nentinud, et tal pole eriti sõpru: «Tutvun kergesti, võtan kiiresti omaks, aga hakkan korrigeerima. Mida aasta edasi, seda väiksemaks ring jääb. Inimesed on ajas muutunud. Eks ole vahel saadud kannatada usalduse eest.»