Teaduskülje lühiuudised

Kanadast leitud nodosaurus säilis tõenäoselt nii hästi tänu looma enda jaoks halvale otsusele olla valel ajal vales kohas. Foto: kuvatõmmis Guardiani videost

Avastatud eksoplaneet on kerge nagu vahtplast

Avastatud KELT-11b asub Maast ligi 320 valgusaasta kaugusel. Erakordselt hõreda planeedi põhjal loodavad teadlased arendada välja uusi tehnoloogiaid kaugetel taevakehadel oleva võimaliku elu tuvastamiseks.

«Planeet on väga suureks paisunud ja nii on selle mass küll vaid viiendik Jupiteri omast, aga läbimõõt peaaegu 40 protsenti suurem. Tähendab, et see on umbes sama tihe kui vahtplast, mida ümbritseb samas erakordselt paks atmosfäär,» teatas uuringu juhtivautor Joshua Pepper Ameerika Ühendriikide Lehigh’ ülikoolist.

Oma nime said nii täht kui ka planeet need avastanud teleskoopide programmi KELT (Kilodegree Extremely Little Telescope) järgi.

Uuring ilmus ajakirjas The Astronomical Journal.

Number

239

plastprügieset ruutmeetri kohta lugesid teadlased kokku Vaikses ookeanis Pitcairni saarestikus asustamata Hendersoni saarelt, mille pindala on 3700 hektarit.

Koreas avastati muistsetele jumalatele ohverdatute jäänused

Lõuna-Koreas Gyeongju linnas Wolseongi ehk Kuu Lossi müüride alt leiti ehitustööde ajal esimesest aastatuhandest pKr pärinevad inimjäänused, vahendas phys.org. «See on esimene asitõend, et rahvajutud hoonete, tammide ja seinte vundamentide pühitsemiseks tehtud inimohverdustest vastavad tõele,» kommenteeris leidu AFP-le Gyeongju riikliku kultuuriuuringute instituudi kõneisik.

Korea poolsaare traditsioonilistes kultuurides on laialt levinud komme matta ohverdatud inimesi koos kuningatega, et need aitaksid juhil ka teispoolsuses hakkama saada. Laipade uurimisel sai kiiresti selgeks, et inimesed pidid olema juba enne matmist surnud.

Leiti maailma kõige paremini säilinud dinosaurus

Enne loodusloomuuseumis tuttavaks eksponaadiks kokku panemist näeb suurem osa dinosaurusejäänustest välja nagu ebamäärane kivihunnik, kuna säilivad vaid luud ja needki tihtipeale üsna halvasti. Kümmekond päeva tagasi Kanadas kuninglikus Tyrrelli paleontoloogiamuuseumis avalikkusele tutvustatud 110 miljoni aasta vanust nodosauruse fossiili ei ajaks aga keegi kiviga segi, vahendas Guardian. Pigem võiks arvata, et tegemist on andeka skulptori järeleaimamisega, kuidas võisid ürgsed hiigelsisalikud välja näha. Fossiil leiti 21. märtsil 2011 Alberta osariigi tõrvaliivade kaevandusest.

Papagoide liikumine näitab, kuidas dinosaurused lendama õppisid

Teadlased õpetasid papagoisid hüppama ühelt postamendilt teisele, et saada paremini aru, kuidas puudel elavad dinosaurused võisid lendama hakata, kirjutas ajakiri Science. Puuvõrades elavad linnud hüppavad toitumise ajal kuni 30 korda minutis puult puule. Arvatakse, et samamoodi tegutsesid toidujahil ka nende eellased, dinosauruse ja linnu vaheliseks lüliks peetavad ürglinnud Archaeopteryx’id.

Lühemate vahemaade läbimiseks kasutasid papagoid vaid jalgu ega teinud tiibadega peaaegu ühtegi tõukeliigutust. Pikemate vahemaade puhul oli kõik risti vastupidi: jalgadega tõugati vähem ja tiivalöögid võtsid enda peale suurema osa tööst.

Proxima B võib olla seni arvatust elusõbralikum

Maale kõige lähemal asuva eksoplaneedi pinnal võivad valitseda atmosfääri olemasolul eluks sobilikud tingimused, leiab tipptasemel kliimamudeleid ja superarvuti abi kasutanud Exeteri ülikooli astrofüüsikute töörühm, vahendas ERRi Novaator.

Viimase paarikümne aasta jooksul on avastatud üle 3600 Päikesesüsteemist väljaspool asuva planeedi. Neist omakorda peetakse potentsiaalselt elukõlblikuks vaid 52. Planeedid tiirlevad tähest täpselt nii kaugel, et nende pinnal võib leiduda vedelas olekus vett. Nende elukõlblikkuse põhjalikum hindamine on olnud äärmiselt raske.

Teadlaste uuring ilmus ajakirjas Astronomy and Astrophysics.