/nginx/o/2015/09/30/4543273t1h5de2.jpg)
/nginx/o/2016/09/21/5866053t1h02d9.jpg)
Seoses peagi saabuva XII noorte laulu- ja tantsupeoga ning Postimehe 160. sünnipäevaga kogus Postimees tuntud Eesti tegelastelt 160 mõtet laulu- ja tantsupeost.
Mart Helme: ma usun, et laulu- ja tantsupeod kestavad seni, kuni kestab eesti rahvas (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Avaliku elu tegelastele sai esitatud küsimus: «Miks on meil tänapäeval laulu- ja tantsupidu vaja?» Postimees hakkab avaldama mõtteid laulu- ja tantsupeost kaks korda nädalas kuni peo alguseni.
Riigikogu liige Yoko Alender
«Eesti on väike maa, ajalugu ja traditsioon iseseisva riigina lühike, inimesed oma loomult pigem privaatsust väärtustavad. Ja siis selline sündmus - rituaal, mis ühendab muusika ja tantsu nii emotsionaalses, otseses ja mitte kedagi puudutamata jätvas keeles - see on nagu koos ühe hea une nägemine, mis tegelikult - vähemalt sel hetkel - on reaalne, puudutab, liidab ja kosutab kõiki kohalolijaid.»
Eestimaa konservatiivse rahvaerakonna esimees Mart Helme
«Loomulikult on tantsu- ja laulupeod endiselt vajalikud. Kui räägime tänapäeva ühiskonna killustumisest ja vastaseisudest paljudes küsimustes, siis laulu- ja tantsupeod on kindlasti kohad, kus eesti rahvas tunneb ühtekuuluvustunnet. Vaadake vaid, missugused rahvahulgad lisaks esinejatele kokku tulevad! Need peod on osa meie identiteedist, üks olulisemaid kõiki ühendav traditsioon, need on meie ajalugu ja meie kui rahvuse kujunemise lugu.
Globaalses külas on need ka kultuurilise ja põlvkondliku järjepidevuse pidepunktiks. Ma usun, et need kestavad seni, kuni kestab eesti rahvas.»
Fotograaf Martin Dremljuga
«Laulu- ja tantsupidu on vaja selleks, et eestlased on laulurahvas ja suure massi võimsust lauldes on alati hea kuulata ning tantsides vaadata.»
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must
«Eestlased on õigustatult uhked oma rahvuskultuuri pärandi üle. Üheks eredaks tahuks selles kultuuripärandis, mis on kujundanud meie rahvuslikku identiteeti ning omab ka olulist ühiskondlik-poliitilist tähendust on laulupeoliikumine, üks meie «laulva revolutsiooni» liikumapanevaid jõude.
Eesti laulupeoliikumises on harmooniliselt põimunud nii massilisus kaasalööjate mõistes kui ka sellega kaasnev ülimalt kõrge professionaalsus. Oma rahvuskultuuri pärlitest ei ole nõus loobuma ükski terve mõistusega ning oma rahvast austav inimene. Sellepärast ongi vanade heade traditsioonide jätkamine meie rahvale oluline.»
Riigikogu liige Kalle Palling
«Sellepärast, et see on väga oluline osa meie kultuuriloost. Igaüks, kes on nii laulu- kui tantsupeol käinud, teab, et see lugu ja emotsioon on väga võimas. Seda lugu kirjutavad iga kord kõik osalejad paremaks, suuremaks ja täiuslikumaks, aga ta ei saa kunagi päriselt valmis.»
Siseminister Andres Anvelt
«Valdur Mikita on tabavat märkinud, et eestlased on suviti üksildane rahvas, kuid iga viie aasta järel mobiliseerub umbes 100 000 inimest ja nad tulevad laulupeole. Need on nagu suured õppused. Mõeldakse läbi logistika, toitlustamine, majutus. Laulupidu saab läbi, õppused lõppevad ja kõik lähevad taas koju.
See ongi meie julgeoleku- ja rahva püsimise garantii.»
Foto- ja videokunstnik Indrek Arula
«Laulu- ja tantsupidu on unikaalne võimalus hoida eesti kultuuri ja keelt. Seal olles me tuletame taas endile meelde, kes me oleme ja kust me tuleme. See on kindlasti väga suur kultuuri osa, mis ei devalveeru ajas.»
Kirjanik ja lavastaja Mart Sander
«Rahvas, kes minetab oma unikaalsed rituaalid, kaotab ka oma identiteedi. Tänapäeva maailma sulatusahjus, kus näilise multikulturaalsuse egiidi all surutakse maha põlvest põlve edasi antud väärtusi, ei ole meie laulu- ja tantsupidude traditsioon pelgalt värvikas show ega dekoratiivne turismimagnet: see on ühe rahva protest selle vastu, et temalt tahetakse röövida tema nägu ja hing.»
Modelliagentuuri Living Models ja filmistuudio XL-Studios asutaja Evelyn Mikomägi
«Laulu-ja tantsupidu on Eesti riigile üks olulisemaid kultuuri ja traditsiooni edasikandjaid, millest kõik kaasmaalased võiks osa saada, et mitte unustada oma juuri. See võimas rahva kokkutulemine tekitab eestlaseks olemises ühtsus- ja uhkustunnet ja teeb alati pikaks ajaks tuju heaks.»