Vaesus sundis last tühermaale jätma

Tallinnas Sikupilli Prisma lähedalt leitud väike tüdruk Foto: Põhja politseiprefektuur

Noorte inimeste siiras soov päästa õetütar Venemaal lastekodusse andmisest lõppes sellega, et nad viisid pärast ligi kaks aastat kestnud kitsikust lapse viimases hädas Sikupillisse tühermaale, lootes, et tüdruk nii endale parema elu saab.

«Kõik inimesed ei tea, et majanduslike raskuste puhul võib abi saamiseks pöörduda sotsiaalhoolekandesse,» avaldas Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Lea Pähkel laupäeval üksinda Tallinnast leitud lapsest loobumise tagamaid. «Need inimesed üritasid oma probleemi lahendada oma mõistuse järgi ja enda arvates parimal moel.»

Paraku lõppes vene keelt rääkivate noorte inimeste siiras soov tagada nii väikelapsele parem elu eile kehalises väärkohtlemises kahtlustatavaks tunnistamisega. Karistusseadustik näeb selle eest kuni kolmeaastase vangistuse.

Riskantne otsus

Väikese tüdruku lugu on prokuröri väitel väga inimlik. Kõik sai alguse sellest, et lapse Venemaal elav ema tahtis majanduslike raskuste tõttu tüdrukust üldse loobuda. Kuna  tema vend tahtis aga lapsele kindlamat tulevikku, otsustas ta koos oma naisega, et proovib lapse ise Eestis üles kasvatada.

See oli riskantne otsus, kui arvestada, et peres oli juba ees kasvamas kolm last ja isa teenis lihttöölisena igas kuus Eesti keskmisest väiksemat palka. «Tegemist on täiesti korralike inimestega, ei ole nad joodikud, narkomaanid ega varem kriminaalkorras karistatud,» ütles vanemprokurör Pähkel. «Perekonna toitja on ainsana tööl käiv isa. Nad tahtsid lapsele parimat, kuid paraku ei tulnud see välja.»

Pärast ligi kaks aastat kestnud püksirihma pingutamist sai siiski selgeks, et nelja lapse vajaduste rahuldamiseks ja endi äraelatamiseks jääb isa sissetulekust väheseks. «Võib öelda, et need head inimesed elasid kodus kaunis vaeselt,» iseloomustas juhtunu tõttu perega viimasel kahel päeval tihedalt suhelnud politseiametnik.

Nii otsustas pere viia pisitüdruku lapsevankris Tallinnas Sikupilli keskuse lähedale tühermaale ja jätta sinna maha lootusega, et tüdruk sealt leitakse ja mõni hea inimene ta hiljem üles kasvatab. Kui laps sealt kergete alajahtumistunnustega laupäeval leiti, viidi ta lastehaiglasse, kus ta tänaseni viibib ja haigla kinnitusel end hästi tunneb.

Välimuse järgi hindasid arstid tüdruku võimalikuks vanuseks umbes aasta, ent nagu esmaspäeval selgus, on laps tegelikult aasta ja kümne kuu vanune. Arstide valearvestuseks andsid alust lihtsad numbrid. Tüdruku pikkus on 72 sentimeetrit, mis on umbes sama kui aastasel lapsel. Ka ei vastanud tegelikule eale kaal, sest normaalseks peetava 12 kilo asemel kaalub tüdruk umbes seitse ja pool kilo. See on vähem kui isegi aastase lapse normaalkaal.

Tallinna Lastehaigla juhatuse esimehe, kauaaegse lastearsti Mall-Anne Riikjärve sõnul oli neid näitajaid hinnates vanuse kohta raske midagi öelda. «Hammaste järgi võiks öelda, et on üle aasta,» nentis Riikjärv.

Laps nagu laps ikka

Põhjused, miks tüdruku kaal ja pikkus on normaalsest väiksemad, võivad peituda kas ebapiisavas toitumises või ka organite häiretes. Selleks võeti analüüsid, mille vastused selguvad täna või homme. «Proove võeti näiteks seedetraktist – kas pole mingit haigust, mis takistab toidu imendumist,» selgitas Riikjärv.

Tema sõnul on laps rahul. Sööb ilusti, magab normaalselt, vahel nutab, nagu lapsed ikka. Palatis on veel paar last, kellega tüdruk oma keeles ja ilmetega suhelda üritab.
Lapse kasvatamisega hätta jäänud ja nii endale kuriteokahtluse saanud noort perekonda pidas prokuratuur paremaks mitte vahi alla võtta. «Ma ei usu, et nad üritavad vabaduses viibides uusi kuritegusid sooritada või põgeneda,» ütles vanemprokurör Pähkel.

Eraldi vajab aga lahendamist tüdruku edasine saatus, sest kuigi tema kasuvanemate käes on lapse sünnitunnistus, pole nad lapse sünnimaal Venemaal ametlikeks hooldajateks vormistatud.