Keskerakond põhjendab toetuse langust eelarvestrateegia vastuvõtmisega

Keskerakonna peasekretär Jaak Aab. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Keskerakonna peasekretäri Jaak Aabi hinnangul vähendas mais valitsuse juhtpartei toetust kolm protsenti riigieelarve strateegia vastuvõtmine, sest vastutus langeb peaministrierakonnale.

«Eks meie kukkumine on põhiliselt seotud riigieelarve strateegia vastuvõtmisega,» ütles Aab kommenteerides BNSi ja Postimehe tellimusel 12.-18. mail läbi viidud Kantar Emori uuringut, mille kohaselt vähenes Keskerakonna toetus 24,8 protsendilt 21,8 protsendile. Keskerakond kukkus ligi kuue protsendipunkti võrra Reformierakonnast tagapoole.

«Teatud gruppe puudutavad ju negatiivsed otsused ja nemad on suutnud negatiivset kõvasti esile tuua,» sõnas Aab. «Aga vastutus nende negatiivsete otsuste eest langeb muidugi peaministrierakonnale ja võib-olla negatiivsuse teravik on suunatud nii peaministripartei kui Isamaa ja Res Publica Liidule (IRL), sest IRL-il on rahandusministri portfell. Muidugi on muid põhjusi ka, aga ma arvan, et eelarvestrateegia on neist peamine.»

Reformierakonna toetuse kasv mais 24,5lt 27,5 protsendile on Aabi sõnul seotud kriitiliste sõnumitega pildis olemisega.

«Reformierakond on kriitikaga kõvasti pildis olnud, kriitika sisu üle on raskem otsustada,» sõnas Aab. «Valitsuse maksupakett on ju selline asi, mille mõju avaldub alles järgmisel aastal. Üldjuhul peaks see olema inimesele positiivne, aga sellest praegu aru ei saada, sest Reformierakonna sõnum kõlab nii, et röövitakse paljaks, mis ei vasta tõele.»

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) toetuse tõus 15,4lt 17,8 protsendile on Aabi hinnangul seotud negatiivsetest teemadest kõrvale jäämisega.

«Kogu valitsuse toetus on sutsu langenud, aga selle arvelt on sotsid võib-olla juurde saanud, sest nemad ei ole negatiivsete teemadega pildis, mis ühte või teist huvigruppi negatiivselt puudutab - mõtlen ka maksupaketti. Peavastutus on langenud Keskerakonnale ja IRL-ile, aga see on terviklik pakett, millest rebitakse välja osa maksusid ja üritatakse neid näidata väga negatiivses valguses. Sotside tõus näitab ka, et valitsust ikka toetatakse, aga nüüd on küsimus, kelle tagant kuhu on valijad liikunud,» rääkis Aab.

Vabaerakonna toetuse kukkumine 11,2lt 9,9 protsendile näitab Aabi sõnul, et erakonnal pole jätkuvalt selget sõnumit. «Võib-olla oodatakse seoses esimehe vahetumisega neilt selgemat sõnumit ja vaadates kohalikele valimistele, kuhu nad ei lähe oma erakonnana. Nad lähevad kuskile valimisliitudesse, mis jääb inimestele mõnes mõttes arusaamatuks,» rääkis Keskerakonna peasekretär.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetuse langus 14,1lt 13,4 protsendile on marginaalne ja pole Aabi sõnul märgatav. «Kuigi jah, mingites küsitlustes oli EKRE ikka sotsidest ees, nüüd on aga tagapool.»

Ka IRLi tõus 4,7lt 5,6 protsendile on Aabi hinnangul marginaalne. «IRL on olnud pildis seoses esimehe vahetusega ja võib-olla ka teatud ootusega, et ehk midagi ka nende poliitikas muutub,» lausus ta.

Roheliste erakonna kukkumine 4,9lt 3,7 protsendile on seotud Aabi sõnul sellega, et neilt pole tulnud sõnumeid. «Rohelised olid teatud hetkel uue esimehega pildis, uusi sõnumeid nüüd neilt tulnud pole ja vastavalt sellele kukuti veidi,» lausus ta.

Kokku küsitles Kantar Emor veebiintervjuude teel 12.-18. maini 950 valimisealist kodanikku vanuses 18-74 aastat.