Nüüd on politsei- ja piirivalveamet kätte saanud kõik kallikarud, mida hakatakse juunist õnnetusse sattunud lastele jagama. Viimased 440 mõmmikut andis tudeng Kaur Vahtrik (25) täna üle Põhja prefektuuri politseinikele, kes südamliku algatuse üle silmnähtavalt rõõmustasid.
Fotod ja video: politseinikud rõõmustasid uute pehmete abiliste üle
MTÜ Traumamõmmik esindaja Kaur Vahtrik on pikka kasvu, pealtnäha tagasihoidlik mees. On selgelt näha, et ta on südame ja hingega asja juures. Ilmselt seetõttu ongi kõik nii hästi õnnestunud – vähem kui kahe kuuga on saanud kallikarude ideest teostus ja uudis omanäolisest ettevõtmisest levinud ka välismeediasse.
«Kallikarude mõte iseenesest on nii ilus, et see annab tohutult positiivset energiat,» vastas ta Pärnu maantee politseimajas küsimusele, kuidas ta ülikooli lõpetamise kõrvalt kõige selle jaoks aega leiab.
Projekti veab ta koos tudeng Mari Umbjärvega. Kahekesi polekski nad noormehe sõnul hakkama saanud – neile on nõu ja jõuga abiks olnud veel kümmekond inimest.
Kõik on käinud väga kiiresti ja töö selle taga, et kõik ikka õnnestuks, on olnud meeletu. Noored kaasasid ka eksperte, nii lastearste kui psühholooge, aga mõistagi ka lapsi endid. Nii käidigi lasteaedades, viis erinevat karu kaenlas, ja küsiti põnnidelt nõu. Lapsed siis katsusid ja leidsid, et just selline, nagu valitud sai, peabki üks kallikaru olema. Piisavalt suur, aga mis kõige tähtsam, hästi pehme!
«Eesti on esimene maa, kus politsei hakkab üleriigiliselt lastele kallikarusid jagama,» märkis Vahtrik, et sarnaseid projekte on küll ellu viidud ka näiteks Hollandis ja Austraalias, kus perede tagasiside on olnud väga positiivne, kuid mitte selliselt, nagu meil praegu.
Mõte ise sündis siis, kui noormehe lähedane õnnetusse sattus. Seejärel avastas ta, et Hollandis asi toimib, sealsete perede tagasiside on positiivne ning mõte keris muudkui edasi. Noori pani imestama seegi, kui palju õnnetusi tegelikult Eestis lastega juhtub.
Nii sündiski mittetulundusühing Traumamõmmik, kes võttis oma südameasjaks, et tänavu lastekaitsepäevaks oleksid kõigis politsei patrullautodes pehmed abilised, mis vigastatud või šokiseisundis lapse tuju tõstaks ja teda lohutaks.
Ilma heade Eesti inimeste abita poleks aga idee realiseerinud, vähemalt mitte nii kiiresti. Üle neljasaja inimese toetas projekti teostumist annetuskeskkonnas Hooandja enam kui 7000 euroga ning siinkohal tasub märkida, et soovitud summa saadi kokku vaid kümne päevaga. Kõik annetajad saavad mittetulundusühingult ka tänukirja.
Maikuu jooksul jagati kõik mängukarud Lääne, Ida, Lõuna ja Põhja prefektuuride vahel ära.
«Politsei saab kallikarusid kasutada siis, kui tegu on liiklusõnnetuse, perevägivalla juhtumiga, kus politsei üks liige tegeleb vanematega ja samal ajal teine liige lapsega, kes on just läbi elanud trauma. Politsei saab siis jagada neile kallikarusid, mis neid rahustavad,» ütles täna Lääne-Harju välijuht Ahti Jõemaa.
Põhja Prefektuuri ennetusteenistuse vanem Kristel-Liis Kaunismaa lisas, et on äärmiselt positiivne, et tegu on kodanikualgatusega. Vahtriku sõnul on koostöö politseiga olnud igati hea ja loodetavasti jätkub tulevikuski.
Noormees soovitab neile noortele, kel on idee, aga ei tea, kust ja kuidas alustada, järgmist: «Lihtsalt alustage! Ega siin muud olegi, et tuleb lihtsalt alustada.»
Aastas juhtub Eestis lastega üle tuhande õnnetuse, lisaks on lapsed tunnistajateks sündmustele, mida nad nägema ei peaks. Õnnetusse sattunud ja perevägivallaga kokku puutunud laps vajab lohutust ning väikene karu, mida kallistada saab, pakub lastele spetsialistide sõnul turvatunnet. Ja on hea, kui politseinikul on mänguasi kohe autost võtta.
Hooandjas kogutud summa sisaldab lisaks karudele nende puhtuse säilitamiseks vajalikke pakendeid ja karude vedu jaoskondadesse. Vahepeal kaaluti ka taaskasutuse ideed, ent lõpuks otsustati üle Eesti laiali jagada sarnased karud, mis vastavad turva- ja ohutusnõuetele. Kõik karud on tellitud Rootsi firmalt, kes on algatusega igati kursis, ja nõustus mänguasju omahinnaga müüma. Kallikaru hakkab olema igas politseiautos ning rändab abivajajaga pärast koju kaasa.