/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2010/03/04/326158t1h6e9a.jpg)
Reformierakonna ja IRLi volikogude heakskiidu saanud võimuleppe kohaselt otsustab valitsus järgmisel aastal, kas ajateenistuse miinimumaeg lüheneb kümne aasta jooksul praeguselt 8 kuult 6-le või mitte.
Võimulepe: ajateenistus võib lüheneda 6 kuule
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kaalume üleminekut 6-9-12-kuulisele ajateenistuse süsteemile järgmise 10-aastase arenguplaani koostamise käigus aastal 2012,» seisab koalitsioonileppes.
Praegu kestab ajateenistus 8 või 11 kuud, kusjuures pikem koolitus ootab ees reeglina erialaspetsialiste, allohvitsere ja reservrühmaülemaid.
Leppe kohaselt tuleb eelistatult võtta ajateenistusse kõik omal initsiatiivil sinna astuda soovijad.
Kaadrikaitseväelaste arvu lubatakse kasvatada igal aastal 125 võrra ja seda seni, kuni piirarv 4000 on käes.
Võimuleppe kohaselt tuginetakse ajateenistuse arendamisel riigikaitse 10-aastases arengukavas sätestatule. Riigikaitse jääb toetuma senisele segasüsteemile, mis koosneb ajateenistusest, elukutselisest kaadrikaitseväest, reservväelastest ning kaitseliidu vabatahtlikest.
Võimupartnerid lubavad ka laiendada vabatahtlikku riigikaitseõpetust keskkoolides, seades eesmärgiks suurendada vastavate koolide arvu 150ni.
2 protsenti SKTst tuleb
Lepingu kohaselt tõuseb juba järgmisel aastal kaitsekulutuste tase aastaid räägitud NATO soovitud 2 protsendini sisemajanduse kogutoodangust ning peaks nii suureks jääma ka edaspidi.
IRL ja Reformierakond lubavad ka, et Eesti jätkab osalemist NATO operatsioonidel senises mahus, kooskõlas alliansi sihttasemega - 10 protsenti maaväe koosseisust. Teisalt leitakse, et NATO kohalolekut Eestis tuleb suurendada ja et alliansi õhuturbemissiooni Baltikumis võiks muuta alaliseks.
Algatatakse ka välismissioonidel osalenute kodanikuühiskonda taasrakendamise poliitika. «Toetame veteranide organisatsiooni, töötame välja tervikliku veteranipoliitika missioonidel osalenud kaitseväelaste toetuseks ning alustame vastavate teenuste arendamist ja võimekuste suurendamist,» seisab leppes.
Põhiseadust terendab muutmine
Võimupartnerid toetavad ka seda, et riigikogu võtab vastu riigikaitset puudutava põhiseaduse muudatuse, allutades kaitsejõud valitsusele.
Eestis määrab seni kaitseväe juhataja ametisse riigikogu, kes lähtub presidendi ettepanekust. Ettepaneku seda korda muuta tegi president Toomas Hendrik Ilves 2007. aastal.
Võimupartnerid lubavad ka muuta rahu- ja sõjaaja riigikaitselised juhtimissüsteemid ning vastutusalad võimalikult sarnasteks.