Koorijuhid arvustasid Kõlvarti väljaütlemisi

Koorijuhid Neeme Järvi (ülevalt vasakult kellaosuti liikumise suunas), Ants Üleoja, Ene Üleoja, Tiia-Ester Loitme, Vaike Uibopuu ja Maarja Soone. Foto: Toomas Tatar

Koorijuhid Vaike Uibopuu, Tiia-Ester Loitme, Hirvo Surva ja Laine Randjärv ning tänavuse noorte laulupeo peadirigent Heli Jürgenson leidsid, et laulupidu on eeskätt eesti rahva pidu ning Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart ei peaks ütlema, milliseid laule laulupeol esitatakse.

Keskerakonda kuuluv Kõlvart ütles kolmapäeval ETV arutelusaates «Suud puhtaks», et kindlasti käiks laulupidudel suurem osa venelasi, kui seal kõlaks vähemalt üks venekeelne laul.

Pikaaegne koorijuht ja muusikapedagoog Uibopuu (77) ütles, et temagi pidi kunagi laulupeo juhina oma kavasid nõukogude võimule näitama. «Et mul oleks Lenin, et mul oleks vene rahvuslaulud. Mind on liiga palju nahutatud,» nentis ta.

1985. aasta üldlaulupeo üldjuht meenutas, et kord tekkis nõukogude ajal arutelu, miks ei ole eriti kavas töölaule. «Ma mõtlesin, et mis asi see on, aga see pidi olema ka osa kavast, et sa oled töökas rahvas siin ja töölaul peab olema. Mul oli ka kavas päris palju klassikalist muusikat ladina keeles, need olid vaimulikud laulud. Öeldi, et kas te ei tea, et riik on usust lahutatud?» rääkis Uibopuu, kuidas ta nõukogude ajal pidi laulupeo kava pärast käima usuasjade komisjonis aru andmas.

Dirigendi sõnul peaks igaüks Eestis, olgu ta venelane, ukrainlane või kes tahes, oskama eesti keelt ja mitte olema uhke selle üle, et ta ei ole keelt ära õppinud. «See on ikka eesti laulupidu,» ütles ta.

Uibopuu lisas, et peagi on tulemas midagi märgilist – 2019. aastal möödub 150 aastat esimesest laulupeost. «Neile, kes vähegi ajalugu on õppinud ja lugenud, ning neid laulukoore, kes siin Eestimaal on olnud, tundnud, on see püha. See on ainuke koht maa peal, mis on meie maa,» lausus ta.

Uibopuu nentis, et vastasel korral tuleks hakata laulupeol tegema rahvaste päeva nagu nõukogude ajal. «Mul tekib tunne, et see mõtteviis ei ole väga õige, et me peaksime nüüd vene keelt tähtsamaks pidama kui ukraina või udmurdi ja mari keelt – need on meie sugulasrahvad,» rääkis ta.

«Kõlvart ei jaga maad ega ilma,» põrutas endine tütarlastekoori Ellerhein dirigent ning laulupidudel laste- ja naiskooride juht ja üldjuht olnud Loitme (83). Ta rõhutas, et väga suur osa lauljaid eesti laulupeo laval ongi juba teisest rahvusest, samuti on mitmest rahvusest inimesi kuulajate hulgas.

«Mitte et venelased jäävad välja. Seal on neid väga palju ja nad on külg külje kõrval. Nii nagu elame nendega külg külje kõrval täiesti rahulikult oma igapäevases elus, töös ja muusikas, siis ei ole mingit probleemi olla külg külje kõrval sümfooniaorkestris või suures rahvusvahelises kooris. Ainult mõnel inimesel on kogu aeg vaja, et oleks mingi mure majas,» rääkis Loitme.

Surva (53), kes on 1991. aastast olnud laulupidude üldjuht ning ka kunstiline juht, leidis, et see ei ole probleem laulupeo mõistes, kas laulda vene või eesti keeles.

«Muusika on muusika, ja muusika räägib oma keelt,» nentis ta. «Kas venekeelne või vene laul sobituks laulupeo repertuaari, on kava kontseptsiooni küsimus. Kava pannakse paika muusika ja mõtte järgi.»

Parlamendi liige, Reformierakonna juhatuse liige ja koorijuht Randjärv (52) ütles, et ükski poliitik ei peaks ütlema, milliseid laule laulupeol lauldakse, vaid see on laulupeo kunstilise juhi ja tema meeskonna valik.

Tänavu suvel toimuva XII noorte laulupeo peadirigent Jürgenson (48) ütles, et poliitikud, kes ei tea, kuidas laulupeo kava kokku pannakse, ei peaks sel teemal sõna võtma. «See aeg on möödas, kus me pioneeridena laulsime laulu Leninist,» tõdes ta.

Jürgenson selgitas, et töö laulupeo repertuaari kokku panemiseks algas noorte laulu- ja tantsupeo kunstilisel toimkonnal juba kaks ja pool aastat tagasi. Lugusid valitakse sinna selle alusel, et need kavva ja konteksti sobituksid. «Mitte kunagi ei vali me laule keele järgi. Tavaliselt on seal nii traditsioonilisi eesti koorilaule kui ka uudisloomingut,» lausus ta.

Peadirigent soovis eraldi tunnustada kõiki vene koole ja õppeasutusi, kes saavad laulupeo ettelaulmistel väga kõrgeid hindeid ning esitavad eestikeelseid laule kohati pareminigi kui lapsed, kelle emakeel on eesti keel. Ta meenutas, et käis alles hiljuti ühes koolis, kus vene emakeelega lastel olid eesti rahvariided seljas, nad tantsisid eesti rahvatantse, laulsid eesti keeles ning süütasid sümboolse laulupeotule.

«Tegelikult on see integratsioon laulupeol palju paremini toiminud, kui kuskil saates mõni poliitik arvab,» lisas Jürgenson.