/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/05/18/6676391t1h3caa.jpg)
Eriväelased viisid Kevadtormi käigus läbi õppuse Dagger, kus kaitseväe eriväelased koos kaitseliitlaste ja NATO liitlastega harjutasid sõjalist toetust ja tavatut sõjapidamist.
Fotod: eriväelased harjutasid tavatu sõja pidamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poolteist nädalat kestnud kahepoolsel õppusel mängisid eriväelased läbi erinevaid asümmeetrilisi lahinguolukordi ja evakueerimisülesandeid. Lisaks liitlastele harjutati koostööd ka sisejulgeolekujõududega, teatas kaitseväe peastaap.
:format(webp)/nginx/o/2017/05/18/6676397t1h9c52.jpg)
«Igal aastal keskendume Daggeril erinevatele lahinguolukordadele, mis on mõjutatud õppuse toimumiskohast ja õpivajadustest. Tänavu panime proovile allüksuste võime täita iseseisvalt lahingumissioone ning lihvisime juhtimis- ja staabiprotseduure ekstreemsetes tingimustes,» ütles kaitseväe erioperatsioonide väejuhatuse ülem kolonel Riho Ühtegi.
:format(webp)/nginx/o/2017/05/18/6676399t1h0798.jpg)
Kaitseväe erioperatsioonide grupp loodi 8. mail 2008. aastal. 2012. aasta lõpus kinnitas Eesti valitsus seadusemuudatuse, millega loodi iseseisev kaitseväe erioperatsioonide üksus, mis tõusis väejuhatuse staatusesse 1. augustil 2014.
Üksuse peamine ülesanne Eesti riigikaitses on tavatu sõjapidamise läbiviimine ja sõjalise toetuse pakkumine teistele struktuuridele. Lisaks kuuluvad üksuse ülesannete hulka erioperatsioonid, sealhulgas eriluure- ja seire ning suunatud rünnakuoperatsioonid.
Erioperatsioonide väejuhatus teeb aktiivselt koostööd mitmete maailma eriüksustega, nagu Ameerika Ühendriikidele, Saksamaa, Poola ja Balti riikide erioperatsioonide üksused, kellega koos on panustatud ka erinevatesse õppustesse ja sõjalistesse operatsioonidesse.