/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2015/06/22/4207667t1h1b0f.jpg)
Siseministeerium loodab peagi saada Itaaliaga kokkuleppele seal asuvate põgenike intervjueerimiseks, mis võimaldaks vastavalt Euroopa Liidu rändekavale alustada põgenike Eestisse ümber paigutamist.
Siseministeerium: loodame siiralt, et jõuame peagi Itaaliaga põgenikeküsimuses kokkuleppele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meie huvides on samuti võimalikult kiiresti Itaaliast põgenikke ümber paigutama asuda,» ütles siseministeeriumi pressiesindaja Karin Kase Postimehele, kommenteerides eilset Euroopa Komisjoni üleskutset võtta põgenikke kiiremas korras vastu ka Itaaliast.
Nimelt kutsus Euroopa Komisjon eile Eestit üles leidma lahendust, mis võimaldaks Eestil Euroopa Liidu rändekava raames ka Itaaliast võtta vastu sinna kolmandatest riikidest saabunud põgenikke. Seni ei ole Eesti kedagi Itaaliast vastu võtnud, kuna sealsed seadused ei võimalda põgenike täiendavat intervjueerimist. Seda peab Eesti aga vajalikuks, et veenduda, et ümberpaigutavad põgenikud ei kujuta ohtu meie julgeolekule.
«Eesti vastuvõtuprotsess on üles ehitatud selliselt, et me viime inimestega intervjuud läbi nende asukohariigis ja ei võta vastu mitte varjupaigataotlejat, vaid inimest, kelle tausta me juba oleme kontrollinud ja kellele me juba oleme otsustanud rahvusvahelise kaitse anda,» selgitas Kase. «See tähendab, et me ei too inimesi Eestisse ja ei pea neid siit pärast tagasi saatma, samuti oleme me nende vastuvõtuks paremini valmis, mis tagab paremad integratsioonivõimalused ja -tingimused.»
Eesti on Itaaliaga pidanud läbirääkimisi alates ümberpaigutamise algusest, aga ei ole siiani kokkuleppeni jõudnud, sest Itaalia ei ole põhimõtteliselt nõus intervjuude läbiviimisega kohapeal, nagu Eesti seda Kreekas ja Türgis teeb.
Kase sõnul olekski praegu parim lahendus, kui Itaalia lubaks kohapeal inimesi intervjueerida.
Möödunud nädalal oli siseministeeriumi rändevaldkonna ekspert visiidil Itaalia siseministeeriumis, et leppida kokku edasised sammud koostöös. Juunis lähetab ministeerium eksperdid taas Itaaliasse, et protsessiga tutvuda ja omavahelisi tingimusi arutada. Kuna läbirääkimised veel käivad, ei soovi ministeerium neist tingimustest lähemalt rääkida.
Ent mis saab siis, kui Eesti ja Itaalia siiski ei jõua kokkuleppele? «Oleme konstruktiivsetes läbirääkimistes ja loodame siiralt, et jõuame Itaaliaga peatselt kokkuleppele,» vastas Kase.
Lisaks Eestile ei ole ka Iirimaa seni kedagi Itaaliast vastu võtnud, kuna soovib samuti põgenikke eelnevalt täiendavalt intervjueerida.
Eesti on Euroopa Liidu rändekava raames praeguseks ümber paigutanud 122 inimest, kes kõik on toodud Kreekas asuvatest põgenikelaagritest. Lisaks on ümber asustatud ka 20 põgenikku Türgist.
Eesti on Euroopa Liidu rändekava raames lubanud Kreekast ja Itaaliast ümber paigutada ning Türgist ümber asustada kokku 550 pagulast. Kreeka osa sellest on 204 inimest ja Itaaliast peaks Eesti ümber paigutama 125 inimest.
Veel maikuu jooksul on plaanis Kreekast Eestisse ümber paigutada kaheksa põgenikku.