/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2013/09/05/2107295t1h1a2b.jpg)
Tehnilise järelevalve amet (TJA) otsustas Kalevipoja Kojutulek MTÜ suhtes hoonestusloa menetluse algatamisest keelduda, mis tähendab, et amet ei toeta Kalevipoja kuju rajamist Tallinna lahte.
Tehnilise järelevalve amet ei toeta Tallinna lahte Kalevipoja kuju rajamist (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalevipoja Kojutulek MTÜ taotlusega soovitakse Tallinna lahte püstitada 23,6 meetri kõrgune Kalevipoja monumentaalskulptuur ning Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum kavandab samasse asukohta skulptuuri «Betooni valatud merelaine», mis jääb veepiirist allapoole, teatas TJA. Skulptuuride püstitamiseks planeeritud asukoht jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse.
Kahe taotluse vahel kaalumine oli ameti kinnitusel pikk protsess, millesse kaasati asjaomaseid asutusi ning sõna said ka kunstiringkonna eksperdid.
Kalevipoja monumentaalskulptuuri võib kõrguselt võrrelda viie- kuni kaheksakorruselise hoonega. Kuna nii kõrge ehitis kaitsevööndis varjaks osaliselt vaate merelt Tallinna vanalinnale, siis on arvamuse andnud asutused põhimõtteliselt sellise kuju püstitamise vastu.
Praegune regulatsioon on TJA kinnitusel liiga üldsõnaline, et riik saaks öelda, millist ehitist ta avalikes veekogudes näha soovib. Otsustaja saab lähtuda asjakohastest arvamustest, kehtivatest planeeringutest ning mõõdetavatest kriteeriumidest, mitte visuaalsest aspektist.
Menetlusreeglid näevad ette, et olukorras, kus samale alale on esitatud rohkem kui üks taotlus, tuleb menetlus algatada selle taotluse alusel, mis vastab enim Eesti ühiskonna kui terviku sotsiaalsetele ja majanduslikele vajadustele, riigi strateegilistele arengukavadele ning piirkonna planeeringule. Kehtiv vette ehitamise regulatsioon töötati välja peaasjalikult tehniliste rajatiste püstitamiseks.
Kuju püstitada sooviv skulptor Tauno Kangro saatis aasta alguses TJA-le kirja, milles märkis, et ametil pole mingit seaduslikku alust hoonestusloa menetlusest keelduda ja seda luba mitte anda.
Muinsuskaitseamet oli menetluse algatamise vastu, sest nende hinnangul on tegemist liigselt domineeriva skulptuuriga, mis varjutab vaateid Tallinna lahelt vanalinnale ja vastupidi. Oma kõrguse tõttu domineeriks kuju ka Maarjamäe memoriaali ja Orlovi lossi ees.
Samuti oli kultuuriministeerium Kalevipoja kuju vastu, sest skulptuuri rajamine mõjutaks negatiivselt veealuseid kultuurimälestisi. Samuti leidis ministeerium, et kindlasti tuleks enne kuju rajamist hinnata uuesti skulptuuri rajamisega tekkivaid keskkonnamõjusid.
Tallinna linnaplaneerimise amet leidis aga, et skulptuuri, vundamendi ja lainemurdjate näol lisandub Tallinna lahte märgatav kogus vetikatele sobivat substraati, mis võib suurendada vetikate produktsiooni ja selle tulemusena ka rannikul lagunevate vetikate massi. Seetõttu leidsid nad, et tekkivat mõju tuleks eelnevalt eksperdi poolt hinnata.
Pärast teate avaldamist ametlikes teadaannetes ja lehes esitas oma arvamuse Eesti Kunstimuuseum, mis leidis, et uus skulptuur ei anna lisaväärtust praeguseks väljakujunenud rannavaatele, kuid lõhub samal ajal vaate vanalinnale. Tegemist oleks liiga domineeriva kujuga ja enne selle rajamist tuleks linnaelanike jaoks koostada kolmemõõtmeline mudel, mida saaks merel näidata.
Kunstiteadlaste ja kuraatorite ühing leidis, et skulptuur ei sobitu muutunud linnaehituslikku konteksti, selle sobivust ei ole hinnanud eksperdid ning vaade Pirita teelt merele on esteetiliselt rikkam ja linna elanikele ning külalistele nauditavam ilma kavandatava skulptuurita.
Kollektiivselt avaldas arvamust ka kaasaegse kunsti keskus, mis leiab, et sellise skulptuuri just sellisesse asukohta planeerimine on põhjendamata, see ei sobi planeeritud asukohta ning kunstiteose sobivust ei ole hinnanud eksperdid. Samuti toodi välja, et kuju hilisem hooldus on liiga kulukas ning kavandatav teos ei sobi muutunud linnaehituslikku konteksti.
Eesti Kunstiakadeemia leidis, et kavandatav Kalevipoja skulptuur ei vääri toetust ega teostust, sest tegemist on silmatorkava asukohaga avalikus ruumis, kuhu asetatuna pretendeerib rajatav skulptuur Tallinna profiili ja kuvandit kujundama, kuid skulptuuri madal kunstiline kvaliteet kahjustaks oluliselt linna kultuurilist mainet. Tegemist on olulise avaliku huviga avaliku ruumiga ning sinna skulptuuri planeerimine peaks käima läbi avaliku arutelu.