Kaitsepolitseinikust operatiivtöötaja kogenematus andis Märt Ringmaale võimaluse terve ööpäeva asitõendeid hävitada, selgus juhtivprokurör Margus Kurmi ettekandest.
Kogenematu jälitusametnik lasi vihje kõrvust mööda
Viimane Ringmaale süüks pandud plahvatus toimus nädal enne Ringmaa kinnivõtmist ja pärast seda pani Tallinna linn pommimeheni viiva info eest välja miljon krooni. Kui kaitsepolitseinikud 2005. aasta 9. novembril Ringmaa juurde rutiinses korras DNA võrdlusuuringuks süljeproovi võtma tulid, tervitas vanahärra kapo ametnikke lausega: «Kas tulite miljoniproovi võtma?»
Kurmi (ja mitmete teiste – toim) arvates pidanuks niisugune fraas kogenud jälitusametnikul peas lambi põlema panema. Sest keegi polnud Ringmaale öelnud, milleks tema juurde saabuti. «Miks peaks üks süütu vanahärra seostama tema juurde ootamatult saabunud politseiametnikke Pae tänava plahvatustega?» küsis Kurm. Seepeale pidanuks Ringmaa kodus järgnema erakorraline läbiotsimine.
Paraku ei osanud Ringmaa juurde saabunud väikese töökogemusega kaitsepolitseinikud sellele fraasile vähimatki tähelepanu pöörata. Kurmi väitel jäeti Ringmaa järgmiseks ööpäevaks järelevalveta.
«Võib ainult oletada, mida ta sel päeval ja ööl tegi ehk millised võinuksid läbiotsimise tulemused olla siis, kui vaba ööpäeva poleks Ringmaale antud,» nentis prokurör.
Tõenäoliselt keskendus enda vahistamist ette aimav mees tõendite hävitamisele. Fakt on, et lõhkeainet tema juurest hiljem ei leitud.
Küll aga leiti Ringmaa kodust näiteks lauakalkulaatori korpus, millest välja lõigatud elektroskeem oli lõhkemata jäänud pommi juures; mitu kotti ammooniumnitraati, mida kasutati peaaegu kõigis 12 plahvatuses, ning trotüüli ja heksogeeni jääkidega kindad. Ka leiti plekk-kanistreid, mis olid sobitatud vanadesse kottidesse. Just sellised nägid välja ka plahvatanud pommid: kanistritäis lõhkeainet, mis oli pandud riidest või nahast kotti.