Viimasel ajal on, kas või seoses Sofi Oksaneni «Puhastusega», palju kõneldud sellest, mil kombel tuleks mäletada ajalugu. Täpsemalt, kuidas seda justkui teha ei tohiks. Esiteks, kui plakatlikuks võib muutuda kellegi kallal toime pandud vägivalla meenutamine nende jaoks, kel endal vahetu kogemus puudub, ning teiseks, kui palju seda üldse tuleks meenutada. Kas äkki ei tuleks «eluga edasi minna».
Tellijale
Perepildid mälu teenistuses
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.