/nginx/o/2017/01/13/6250235t1hbf8a.jpg)
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/09/06/2332623t1hedb3.jpg)
Hasartmängusõltuvuse riskirühma kuulub kaheksa protsenti 15-74 aastastest Eesti elanikest ehk riskigruppi kuuluvate inimeste arv on võrreldes mõne aasta eest tehtud uuringuga kasvanud.
Hasartmängusõltuvuse riskirühma kuuluvate mängijate arv on tõusnud (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse tegevjuht Pille-Riin Kaare nentis, et kuigi riskigruppi kuuluvate inimeste arv on tõusnud, siis võib see tuleneda ka uuest uuringumetoodikast. «Muutuse põhjuseks võib olla ka uuringumetoodika. Vanasti kasutati näost näkku meetodit, seekord on tegemist veebi ja telefoniküstilusega. Ehk vastavad inimesed ausamalt,» selgitas Kaare uuringu esitlusel.
Tutvu uuringuga siin: «Eesti elanike kokkupuuted hasartmängudega 2017»
Keskmine hasartmängusõltlane on keskmise sissetulekuga mitte-eestlasest noor mees, selgub hasartmängusõltuvuse nõustamiskeskuse tellitud uuringust. Hasartmängusõltuvuse riskigrupp on võrreldes 2014. aastal tehtud eelmise uuringuga kasvanud: kui siis kuulus riskigruppi neli protsenti 15-74-aastastest, siis nüüd juba kaheksa protsenti inimestest.
Uuringus küsitletud probleemidega mängijatest on lasknud endale mängukeelu lasknud kehtestada 32 protsenti võrreldes eelmise uuringu 20 protsendiga, samuti on rohkem psühholoogi või psühhiaatri poole pöördunuid. Kaare märkis, et inimeste teadlikkust mängukeelust ja võimalikust sõltuvushäirest võib tuua välja positiivse trendina.
«Viimase kahe aasta jooksul hasartmänge mänginute seas leidub probleemidega mängijaid keskmisest enam muust rahvusest, noorte meeste ja keskmise sissetulekuga inimeste seas,» ütles Kaare. «Probleemidega mängijad mängivad nii internetis kui ka väljaspool internetti erinevaid hasartmänge, kusjuures riskirühmas on kasvanud kõikide internetis mängitavate hasartmängude mängimine.»
Varasemast rohkem mängitakse hasartmänge mänguautomaatidel väljaspool kasiinot ehk laevadel. Probleemidega mängijad on varasemaga võrreldes mänginud enam algselt planeeritust suurema summa peale ja väljendavad vähem soovi raha peale mängimist või panuste tegemist lõpetada.
«Probleemidega mängijad on varasemaga võrreldes enam hakanud hasartmängude mängimiseks või mänguvõla tasumiseks võtma kiirlaene,» ütles Kaare.
Kõige enam mängitav hasartmäng on endiselt nii internetis kui ka väljaspool internetti loterii. Viimase kahe aasta jooksul mängitud mängudest järgnevad internetis osalemine kihlvedudes ja spordiennustustes, väljaspool internetti järgneb mänguautomaatidel mängimine väljaspool kasiinot.
Viimase kahe aasta jooksul on hasartmänge mänginud kõige rohkem noored vanusegrupis 20–29. Suurenenud on hasartmängude mängimine ka 15–19-aastaste hulgas. Hasartmänge on raha peale üldse kunagi mänginud 84 protsenti Eesti 15–74-aastastest elanikest, kuigi hasartmänge mänginute hulk on varasemast suurem, siis on vähenenud hasartmängude mängimise sagedus ning sagedaste mängijate hulk.
Sealhulgas on väljaspool internetti hasartmänge üldse kunagi mänginud 81 protsenti ja internetis 51 protsenti küsitletutest. Kahe viimase aasta jooksul on hasartmänge mänginud 66 protsenti 15–74 aastasest Eesti elanikest, sealhulgas väljaspool internetti 58 protsenti ja internetis 40 protsenti, teatas rahandusministeerium.
Kuigi üldse kunagi hasartmänge mänginute arv on suurem kui varasemates uuringutes, on sagedaste mängijate hulk vähenenud ja seda eriti noorte seas. Mängimise sageduse vähenemine on selgelt näha kasiinos mängijate seas. Vähemalt kord kuus mängulaual mängijaid oli 7 protsendipunkti võrra vähem kui eelmise, 2014. aastal tehtud uuringu andmetel. Mänguautomaatidel mängijate hulk kahanes 4 protsendipunkti võrra.
«Leiame, et halb on see, kui mängitakse liiga sageli ja tehakse endale sellega kahju,» ütles rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna peaspetsialist Taivo Põrk. «Uuringu tulemuste põhjal võib väita, et sellest põhimõttest lähtuv hasartmängupoliitika on ennast õigustanud.»
Faktum & Ariko läbiviidud uuringu tellis Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus, seda rahastati rahandusministeeriumi, Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidu ja ASi Eesti Loto ühisprojektina. Uuring valmis telefoni- ja veebiküsitlusena, mille valim oli 2507 vastajat.