Tšernobõli katastroof tekitab peredele raskusi veel praegugi

Tšernobõli tuumajaam 2007. aastal. Foto: Raigo Pajula

Ukrainas Tšernobõli tuumaeleketrijaamas ligi 25 aastat tagasi toimunud plahvatus toob kannatusi ka tänases Eestis - ETV saade «Pealtnägija» külastas perekonda, keda see õnnetus otseselt puudatab.

Tallinnas Lasnamäel elav Marina sünnitas Tšernobõlis katastroofi tagajärgi likvideerimas käinud mehele kaks last. Mõlemad lapsed, praeguseks 22-aastane Anna ja 21-aastane Aleksei on invaliidid just isa saadud kiirituse tõttu. Tšernobõli veteran Viktor lahkus Venemaale, kui lapsed olid veel väikesed, ning ta ei ole oma peret kunagi toetanud, vahendas ERR Uudised.

Marina sõnul ei hoiatanud teda Tšernobõli veteraniga laste saamise eest toona keegi. Pärast laste sündi aga lubasid arstid, et nende tervisehädad taanduvad viie aastaga, hiljem juba 15 aastaga, kuid tegelikult läks laste tervis järjest halvemaks.

Marina kinnitas, et ei osanud enne laste sündi oma mehe terviseprobleemidele tähelepanu pöörata, kuid pärast hakkas märkama, et tal langesid välja juuksed ja hambad lagunesid. Mõne aja pärast lahkus mees Venemaale ja tagasi enam ei tulnud.

Tšernobõli veteranide ühenduse eestkõneleja Jüri Reinmann (57), kes töötas õnnetuspiirkonnas neli kuud ja on praegu teise grupi invaliid, märkis, et sellest oli juttu, et piirkonnas käinud mehed ei peaks lapsi hankima.

Reinmanni sõnul viidi enamik mehi Kiievi oblastisse sunniviisiliselt ning vaid väike osa oli vabatahtlikke. «Üks oluline tingimus oli, et mehel pidi olema juba kaks last. Üldiselt kardeti, et radiatsiooniohvrite järeltulijad võivad olla väärarenguga,» meenutas Reinmann.

Samas märkis Reinmann, et ta ei ole eriti kuulnud, et pärast Tšernobõli lapsi hankida riskinutel oleks haigeid lapsi sündinud.

Reinmann tõdes, et ühendus ei saa Marinat kuidagi aidata, sest tema ei ole radiatsiooniohver ning temale Tšernobõli veterani toetus ei laiene.

«Kahjuks abistame siiski vaid veterane, kes on Tšernobõlis käinud, sest mõnel võiks suguvõsa väga suureks minna ja neid me abistada ei suudaks,» nentis Reinmann.

Ukrainas asuva Tšernobõli tuumaelektrijaama neljas reaktor plahvatas 26. aprilli varahommikul 1986. aastal. Moskva televisioon teatas juhtunust alles kolm päeva pärast katastroofi.

Tuumakiirgus levis 200 000 ruutkilomeetrile. Katastroofis hukkus kümneid kustutustöödes osalenud inimesi ja arvatavalt tuhanded inimesed on ülemäärase kiirguse tõttu haigestunud vähki.

Katastroofi tagajärgede kohta on esitatud palju eri andmeid. Maailma terviseorganisatsiooni 2005. aastal avaldatud andmete järgi on kiirgus põhjustanud kokku 4000-9000 vähki haigestumist. Keskkonnaorganisatsiooni Greenpeace`i andmetel võib surmajuhtumite arv ulatuda 93 000ni.

Tuumajaama lähedusest evakueeriti 350 000 inimest. Siiski elab saastunud piirkondades arvatavalt miljoneid ukrainlasi, valgevenelasi ja venelasi.

Õnnetuses hävinud reaktor on endiselt ohtlik. Katastroofi järel ehitati selle ümber kaitsev sarkofaag, kuid kehva ehituskvaliteedi ja ilmastikunähtuste tõttu on see lagunemas.

Sarkofaagi on parandatud, kuid kavas on ehitada ka uus sarkofaag, mis peaks valmima järgmisel aastal.