Valitsuse otsustada jääb 20 ühendvalla loomine sundkorras

Haldusreform. Foto: PP

Valitsus peab otsustama sundkorras 20 ühendvalla loomise, kuna eilseks tähtajaks laekus keelduvaid vastuseid just nii paljude uute territooriumile jäävatelt omavalitsustelt.

Nüüd hakkavad seisukohti analüüsima haldusreformi piirkondlikud komisjonid. Seejärel esitab rahandusministeerium omapoolse seisukoha valitsusele. Lõplikud otsused ühinemiste kohta teeb valitsus juuni esimeses pooles. Rahandusministeeriumi pressiesindaja ütles Postimehele, et valitsus langetab omavalitsuse sundliitmise otsused tõenäoliselt 8. juunil toimuval istungil.

Kui veel eelmise nädala lõpus oli niinimetatud probleemseid omavalitsusi 22, siis eile kukkunud tähtajaks teatasid Otepää vallaks ja Saaremaa vallaks ühinevad omavalitsused, et on ühinemisega nõus.

Eile, 15. mail, oli viimane päev, kui sundliidetavad valad ja linnad pidid olema korraldanud rahvaküsitluse valitsuse esitatud liitumisettepaneku kohta ning kohalik volikogu pidi teatama, kas nad on valitsuse ettepanekuga nõus. Rahvaküsitlus ei kohustanud omavalitsust millekski ning lõplik otsus jäi omavalitsuse langetada. Juhul kui omavalitsus jättis valitsusele vastamata, loetakse seda haldusreformi seaduse järgi nõustumiseks.

Valitsus tegi veebruaris ühinemisettepaneku kõigile omavalitsustele, kes aasta alguseks ei täitnud haldusreformi 5000 elaniku kriteeriumi. Ettepanek puudutas 104 omavalitsust, neist 39 nõustus ja 65 ei nõustunud valitsuse ettepanekuga.

Kaks ühendomavalitsust teatas tähtajaks ühinemisega nõustumisest

• Kuressaare linn, Lääne-Saare, Orissaare, Pihtla, Valjala, Salme, Kihelkonna, Laimjala, Mustjala, Torgu ja Leisi ja Pöide vald ühinevad valitsuse ettepaneku järgi 32 007 elanikuga Saaremaa vallaks. Kõik omavalitsused teatasid tähtajaks, et on ühinemisega nõus.
• Valgamaa Otepää ja Sangaste vald ning Palupera valla Lutike, Makita, Miti, Neeruti, Nõuni, Päidla ja Räbi küla ning Puka valla Puka alevik ning Komsi, Kibena, Meegaste, Kähri, Ruuna, Kuigatsi, Vaardi, Kolli, Plika, Prange ja Põru küla  ühinevad 6748 elanikuga Otepää vallaks. Otepää ja Sangaste vald nõustusid, Puka vald ei vastanud.

20 ühendvalla loomine tuleb otsustada sundkorras

• Keila linn, Keila vald, Paldiski linn, Vasalemma vald ja Padise vald Harjumaal peaksid liituma ettepaneku järgi 22 811 elanikuga Lääne-Harju vallaks. Ettepanekuga nõustus vaid Keila vald.
• Kuusalu vald ja Loksa linn Harjumaal ühinevad ettepaneku järgi 9328 elanikuga Kuusalu vallaks. Kuusalu vald täidab 5000 elaniku miinimumnõuet, Loksa linn mitte. Kuusalu vallaga sundliidetav Loksa linn ettepanekuga ei nõustunud.
• Käina, Hiiu, Emmaste ja Pühalepa vald Hiiumaal ühinevad ettepaneku järgi 9550 elanikuga vallaks. Hiiu vald nõustus, Käina vald ei vastanud ning Emmaste ja Pühalepa vald ei nõustunud.
• Sillamäe linn, Vaivara vald, Narva-Jõesuu linn ja Kohtla-Järve Viivikonna linnaosa Ida-Virumaal ühinevad ettepaneku järgi 18 438 elanikuga Vaivara vallaks. Kohtla-Järve nõustus Viivikonna territooriumi üleandmisega, ülejäänud omavalitsused liitumisega ei nõustunud.
• Iisaku, Alajõe, Mäetaguse, Tudulinna, Illuka, Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme vald Ida-Virumaal ühinevad ettepaneku järgi 9889 elanikuga Alutaguse vallaks. Omavalitsused ettepanekuga ei nõustunud.
• Kiviõli linn, Sonda vald ja Lüganuse vald Ida-Virumaal ühinevad ettepaneku järgi 9155 elanikuga Lüganuse vallaks. Ettepanekuga nõustusid Kiviõli linn ja Sonda vald, Lüganuse vald ettepanekuga ei nõustunud. Kuigi Sonda vald oli ühinemisega nõus, ei olnud vald nõus Lüganuse nimega.
• Järva-Jaani, Albu, Ambla, Imavere, Kareda ja Koigi küla Järva vallas ja Koeru vald Järvamaal ühinevad ettepaneku järgi  9225 elanikuga Järva vallaks. Järva-Jaani, Albu, Ambla, Imavere, Kareda ja Koigi ei vastanud. Koeru vald ühinemisega ei nõustunud.
• Sõmeru vald, Rakvere vald, Haljala vald ja Vihula vald Lääne-Virumaal ühinevad ettepaneku järgi 9972 elanikuga Rakvere vallaks. Ükski omavalitsus ühinemisega ei nõustunud.
• Rakke ja Väike-Maarja vald Lääne-Virumaal ühinevad ettepaneku järgi 6112 elanikuga Väike-Maarja vallaks. Väike-Maarja vald nõustus ettepanekuga, Rakke vald ei nõustunud.
• Põlva, Ahja, Laheda ja Mooste vald, Vastse-Kuuste Põlva vallas ning Kõlleste, Kanepi ja Valgjärve Kanepi vallas ühinevad ettepaneku järgi 19 367 elanikuga Põlva vallaks. Ühinemisettepanekuga ei nõustunud neist keegi.
• Pärnu linn, Audru, Paikuse ja Tõstamaa vald ühinevad ettepaneku järgi 51 730 elanikuga Pärnu linnaks. Audru ja Paikus ei vastanud, Pärnu ja Tõstamaa ei nõustunud.
• Saarde, Surju, Häädemeeste ja Tahkuranna Pärumaal ühinevad ettepaneku järgi Lõuna-Pärnumaa vallaks. Omavalitsused ettepanekuga ei nõustunud.
• Rapla, Kaiu ja Raikküla vald ning Juuru vald Raplamaal ühinevad ettepaneku järgi 13 414 elanikuga Rapla vallaks. Rapla, Raikküla ja Kaiu ettepanekule ei vastanud, Juuru ei nõustunud.
• Tartu linn, Luunja vald ja Tähtvere vald ühinevad ettepaneku järgi 103 754 elanikuga Tartu linnaks. Tartu linn nõustus, Tähtvere vald ei vastanud ja Luunja vald ei nõustunud.
• Elva linn ning Konguta, Rannu, Rõngu, Palupera, Puhja ja Nõo vald Tartumaal ühinevad ettepaneku järgi 18 858 elanikuga Elva vallaks. Ettepanekuga nõustus vaid Elva linn, ülejäänud omavalitsused ei nõustunud.
• Piirissaare, Tartu, Laeva ja Tabivere vald Tartumaal ühinevad ettepaneku järgi 10 397 elanikuga Tartu vallaks. Laeva vald ei vastanud, ülejäänud omavalitsused ei nõustunud.
• Ülenurme ja Kambja vald Tartumaal ühinevad ettepaneku järgi 10 035 elanikuga Kambja vallaks. Kumbki omavalitsus ettepanekuga nõus ei olnud.
• Alatskivi, Vara ja Peipsiääre vald, Kallaste linn  ja Pala vald Tartumaal ühinevad ettepaneku järgi 5776 elanikuga Kodavere vallaks. Ettepanekuga nõustus Kallaste linn, ülejäänud omavalitsused mitte.
• Lasva, Sõmerpalu, Võru vald, Vastseliina, Orava , Antsla ja Urvaste vald ühinevad ettepaneku järgi 15 639 elanikuga Võru vallaks. Omavalitsused ühinemisega ei nõustunud.
• Värska, Mikitamäe ja Meremäe vald ning Misso valla seto külad Võrumaal ühinevad ettepaneku järgi 3566 elanikuga Setomaa vallaks. Ettepanekuga nõustus Värska vald ning ei nõustunud Mikitamäe ja Meremäe vald. Misso vald oma külade üleandmise ettepanekule ei vastanud. Kui muidu peab uue omavalitsuse territooriumil elama vähemalt 5000 elanikku, siis Setomaa vallale tegi valitsus eraldi, kuna tegemist on kultuuriliselt erilise piirkonnaga.

Kolmveerand omavalitsustest leppis ühinemises ise kokku

Riigihalduse minister Mihhail Korb. tõi esile, et reformi esimeses etapis jõudsid ühinemisotsusteni kolmveerand kõigist omavalitsustest. «See tähendab, et peamiselt on otsused tehtud linnades-valdades ja valitsusele on otsustamiseks jäetud üsna vähe,» lisas minister.

Korb tõdes, et mõned omavalitsused ei soovi kuidagi valituse esitatud ühinemisettepanekutega nõustuda. «Tihti vaatavad omavalitsusjuhid olukorda oma mätta otsast ning kujundavad seeläbi ka elanike arvamuse negatiivseks. Tegelikult tuleb pilti vaadata laiemalt. Meie eesmärk ei ole kedagi kiusata, vaid muuta omavalitsused võimekamateks, andes neile juurde rohkem ülesandeid ja vahendeid, et nad saaksid ise kõige paremal moel oma elanikele teenuseid pakkuda,» sõnas minister.

Omavalitsuste ühinemised ja piiride muudatused jõustuvad pärast kohalike valimistulemuste väljakuulutamist. Kohalike omavalitsuste volikogude valimised toimuvad 15. oktoobril. Haldusreformi järel väheneb omavalitsuste arv seniselt 213 omavalitsuselt ligi 75 omavalitsuseni.