Õpetaja on kriitiline: miks ei lubata enam vigu otse eksamitööle märkida?

Eesti keele riigieksam Valga gümnaasiumis. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Sellest õppeaastast ei tohi eesti keele riigieksamite parandajad vigu enam otse eksamitöödele märkida, mis on vähemalt ühe õpetaja pannud küsima, miks sellist jaburat muudatust üldse vaja oli. «Kuidas suhtuksid õpilased sellesse, kui õpetaja tagastab ühegi märkuseta töö, väljastades vaid eKooli hinde?» küsib Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Tallinna Reaalkooli keemiaõpetaja Martin Saar.

Tõepoolest, kui varem märkisid lõpetajate eksamitöid parandanud spetsialistid vead otse eksamipaberile, siis nüüd on see keelatud. Kõik vead tuleb üles kirjutada eraldi selleks ette nähtud protokolli.

«See tähendab, et parandajad-hindajad võivad ju pidada oma märkmeid, kuid hindamistulemus ilmub igasuguse formaalse argumentatsioonita kui deus ex machina,» kirjutas õpetaja Martin Saar selle peale sotsiaalmeedias.

Ehk siis, kui õpilane läheb Innovesse oma tööga tutvuma, siis tegelikult ei ole tal millegagi justkui tutvuda, sest parandusi ju tööl ei ole.

Samas osutab Saar, et eksamiga tutvumise korras on kirjas, et tööga tutvujal on eelneval kokkuleppel SAga Innove võimalik saada täiendavat infot eksamitöö hindamise kohta. Seejuures annab selgitusi vastava valdkonna spetsialist eksamitööga tutvumise ajal või kirjalikult 30 päeva jooksul sellekohase taotluse saamisest.

«Ehk siis.. väike üleskutse abiturientidele... nii jabura muudatuse järel, kus isegi võrdlemisi objektiivselt märgitavaid õigekeelsust, stiili ja vormi puudutavaid tähelepanekuid töödele parandajate poolt ei kanta (lubata kanda), oleks mõistlik küll valdkonna spetsialistilt võimalikult paljude tööde kohta hindamismudeli põhjal selgitusi küsida. Kardetavasti siis muudetakse muidugi ka korda,» kirjutas ta. 

«Kes teab, ehk jõuame totalitaarsete režiimide süsteemikindlat bürokraatiat meenutavasse seisu, kus õpilane väljastab töö, asutus väljastab tulemuse, küsimusi ei küsita, vastuseid ei anta, edasikaebamisele otsuseid ei kuulu, kõik on rõõmsad, elu on turvaline,» oli õpetaja kriitiline.

Oma postituses küsis Saar veel, et kuidas suhtuksid õpilased sellesse, kui õpetaja tagastab ühegi märkuseta töö, väljastades vaid eKooli hinde. Omaette vahva mõte oleks tema sõnul seegi, kui esitada päring selle kohta, kuidas toetab Innove sellisel viisil õppekavas ülistatud kujundava hindamise põhimõtete rakendamist.

«Praktika eksami- ja olümpiaaditööde parandamisest ning apellatsioonikomisjonide töös osalemisest näitab, et kommenteeritud parandamise korral on hindamine üldiselt põhjendatum-argumenteeritum-läbimõeldum. Koolivoorude töödest jõuab komisjoni ikka veel siiski ka töid, kus puuduvad terve õpilase lahenduse kohta mis tahes õpetajapoolsed märkused ning algse punktisumma kujunemine jääbki lõpuni müstikaks ja seda muudetakse olulisel määral,» kirjeldas õpetaja oma kogemust.

Saarele jääb arusaamatuks, miks selline muudatus üldsegi sisse viidi. «Kas eelmise parandaja märkmed segavad teise hindaja tööd? Või suudab spetsialist siiski sellele vaatamata hinnata? Kas kardetakse, et parandaja võib tööl mõne vea ekslikult märkida ja siis kahaneb Innove usaldusväärsus? Mis saab siis, kui see valesti parandamine avastatakse apellatsiooniperioodi järel tööga tutvudes?» küsis Saar.

Innove testide keskuse juhataja Rain Sannik selgitas, et eesti keele riigieksami ettevalmistav komisjon on viimastel aastatel seda teemat arutanud ja tõdenud, et subjektiivse hindamise korral esineb eksamitöödele vigade märkimisel paratamatult eri hindajate vahel ka teatud erinevusi. Sanniku sõnul viidi muudatus ellu eksamisooritaja jaoks suurema objektiivsuse tagamiseks. «Juba aastaid on selliselt hinnatud teisi keele eksameid ja seda toetab ka rahvusvaheline praktika,» märkis ta.

Riigieksamitööde subjektiivselt hinnatavate eksamiosade (eesti keele eksamil kirjutamisosa) lõpptulemus kujuneb kahe või kolme üksteisest sõltumatu hindamise tulemusena.

Eesti keele riigieksamitöö subjektiivselt hinnatavat eksamiosa hinnatakse Sanniku sõnul kolmandat korda, kui esimese ja teise hindaja tulemus erineb rohkem kui 30 protsenti. Pärast kolmandat hindamist kujuneb eesti keele riigieksami lõpptulemuseks kahe lähema hindepunktide arvu keskmine.

«Selleks, et hindamine oleks võimalikult objektiivne ja järgmine hindaja ei oleks mingil moel mõjutatud eelmise hindaja parandustest ning tähelepanekutest, ei tee hindajad oma parandusi töö peale, vaid panevad punktid vastavalt hindamisjuhendile kirja protokolli, mis käsitleb konkreetsemalt, kuidas ja mis alustel tööd hinnatakse,» ütles Sannik.

Kui eksamitegija soovib saada tagasisidet selle kohta, kuidas tema tööd hinnati, siis saab ta Sanniku selgitusel sellest aastast esmase ülevaate töö punktidest eksamite infosüsteemist EIS – seal näha tema eksamitöö erinevate osade punktid.

«Eksamitöödega saab tulla Innovesse tutvuma nagu varasematelgi aastatel. Kui eksamitegija soovib oma eksamitöö hindamise kohta personaalset tagasisidet, tuleb selleks kirjalikult soovi avaldada,» lausus Sannik ja lisas, et seejärel konkreetse aine ekspert tutvub tööga ja annab kirjaliku tagasiside eksaminandi eksamitöö ja hindamise kohta.

«Nii EISis kui ka kirjalikus tagasisides näeb eksamitegija kirjutamisosa lõpptulemust, mitte erinevate hindajate pandud punkte,» täpsustas ta.